Grippi haigestunute arv kasvas taas

BNS
Copy
Kraadiklaas. Foto on illustreeriv.
Kraadiklaas. Foto on illustreeriv. Foto: Madis Veltman

Grippi haigestunute arv kasvas taas – möödunud nädalal lisandus 1450 A-gripiviiruse juhtu.

Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 8350 inimest, neist 29 protsenti olid lapsed. Võrreldes eelmise nädalaga kasvas arstide poole pöördunute üldarv 31 protsendi võrra. Kõige enam pöördumisi oli Pärnumaal, Tartumaal, Läänemaal, Raplamaal ja Narvas.

Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 1450 gripijuhtu, gripiviirusest tingitud haigestumiste arv kasvas 13 protsenti ning selle levik on laialdane. Kõige rohkem haigestuvad koolilapsed vanuses kümme kuni 15 aastat, moodustades 45 protsenti kõikidest haigestunutest. Kasvama hakkas haigestunute arv tööealiste seas, moodustades 44 protsenti – juurdekasv oli 28 protsenti. Kuni neljaaastased väikelapsed ja vanemaealised patsiendid moodustavad ligi viis protsenti haigestunutest.

Gripi puhul kehtib Covid-19ga sarnane leviku dünaamika: esmalt haigestuvad koolilapsed, seejärel väikelapsed ja täiskasvanud ning kahe kuni kolme nädala pärast vanemaealised, kes vajavad ka kõige sagedamini haiglaravi.

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 12 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud gripi tõttu 83 patsienti.

Käesoleva hooaja jooksul on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud kolm inimest, vanuses üle 70-aasta ning tõsiste kaasuvate haigustega. Keegi ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud 3218 gripijuhtumit. Terviseameti andmetel ringleb Eestis A-gripiviiruse alatüüp (H3). Selle viiruse alatüübiga seotud grippi haigestumise kulgu loetakse raskemaks ja seda just kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu eriti vanemealiste inimeste seas.

Euroopa regioonis grippi haigestumine püsib stabiilsena, kuid on paljudes piirkondades laialdase levikuga. Gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis ringlemas peamiselt A(H3) gripiviirused. Praeguseks on avastatud üksikuid A(H1N1)pdm09- või B-gripiviirused, aga ei saa välistada muutust viiruste ringlemises hooaja teisel poolel, kus näiteks saavad domineerivaks ja hakkavad haigestumise kasvu mõjutama A(H1N1) pdm09 gripiviiruse alatüüp või B-gripiviirus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles