Infarkti riskifaktorid, mida saab mõjutada ja mida mitte

Infarkt. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Iga infarkt jätab jälje ja seda kogu eluks. Haigekassa eriarstiabi paketi arenduse talituse spetsialist Malle Avarsoo selgitab, milliseid infarkti riskifaktoreid saab oma tegevusega muuta ning milliseid mitte. 

Inimese süda on lihaseline elund, võib öelda, et meie kõige tähtsam lihas. Üks raskematest südamehaigustest on müokardi infarkt, südamelihase pöördumatu kahjustus. Südamelihast varustavas veresoones verevool katkeb ja osa südamelihasest sureb.

Kui infarkti saanud inimene jõuab haiglaravile õigeaegselt ja elab ägeda haiguse üle, siis paranemise käigus asendub surnud müokardi kude armkoega, millel aga puudub lihasele omane funktsioon. Armistunud kude ei ole võimeline kokku tõmbuma ja seetõttu tekib südametalitluse puudulikkus. Igaüks saab tehanii mõndagi et südamehaiguste risk püsiks madal.

Riskifaktorid, mida me muuta ei saa:

• meessugu (meestel esineb südameinfarkti sagedamini, kui naistel)
• vanus üle 45 aasta: vanusega risk suureneb
• südamehaigused perekonnas alla 60 aastastel lähisugulastel
• menopaus naistel: naissuguhormoonide kaitsva toime vähenemise tõttu

Riskifaktorid, mida saab mõjutada:

• liigne kehakaal ja vähene liikumine

Südamehaiguste risk on oluliselt suurenenud meestel, kelle vööümbermõõt on suurem kui 102 sentimeetrit, ja naistel, kelle vööümbermõõt on suurem kui 88 sentimeetrit. Soovituste alusel tuleks liikuda iga päev mõõduka koormusega vähemalt pool tundi – üks kord nädalas tehtav treening ei kaitse südant. Igasugusest liikumisest on südame tervisele kasu. Kokku peaks nädalas liikumist olema vähemalt kolm kuni neli tundi.

• suitsetamine

Suitsetamisest loobumine on oluline samm terve südame ja pika eluea poole. Kui suitsetamise mahajätmine on keeruline, tuleb nõu ja abi küsida perearstilt või pereõelt.

• vere kõrge kolesteroolisisaldus

Kõrgema kolesteroolitasemega inimestel on tõenäosus haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse märksa suurem. Hoidke oma vere kolesteroolisisaldus normi piires.

• kõrgenenud vererõhk

Oluline on hoida vererõhk soovituslikes piirides, mis on alla 130/ 85 mmHg. Ravimata kõrgvererõhutõbi on oluline infarkti ja korduva infarkti haigestumise riski suurendaja.

• kõrged veresuhkru väärtused

Diabeedihaigetel esineb raskeid südame ja veresoonkonna kahjustusi sagedamini. Uuringute järgi tuleb diabeetikust südamehaigel esimesele infarktile järgnev korduv infarkt kiiremini.

Haigust, mis viib südame pärgarterite ummistumisele ja mis võib tüsistuda infarktiga, nimetatakse südame isheemiatõveks. Haigus areneb ajaga, mil pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium - tekivad lubjanaastud, mis ahendavad veresoont aegamisi ja mille tõttu vastav südamelihase piirkond ei saa piisavaltt hapnikurikast verd. Isheemiaga kaasneb tugev valu südame piirkonnas - stenokardia.

Südamelihase hapnikunälgus võib esineda ka ilma valudeta. Nn «tumma isheemiaga» inimesel puudub kehas alarmsüsteem, mis teataks hapnikuvõla tekkimisest. Sagedamini on haigus valutu kuluga suhkruhaigetel. Ka infarkt võib tekkida ja kulgeda valutult.

Meelespea südame isheemiatõve haigetele ja nende lähedastele:

• Teadke isheemiatõve ja stenokardia tunnuseid.
• Õppige tundma olukordi, milles vaevused tekivad.
• Kandke alati kaasas nitroglütseriini tablette või pihustit.
• Hoidke kättesaadavas kohas käepärast viimatised EKG-d (südamefilmid).
• Võtke kohe ühendust perearstiga, kui märkate, et valu rinnus tekib sagedamini, on tugevam või kestab kauem kui varem

Kuidas südameinfarkti ära tunda ning mida kahtlusel teha?

Südameinfarkti levinuim tunnus on tugev surve või pitsitustunne rinnus, mida on kirjeldatud ka kui ängistust, rõhumistunnet rinnaku taga. Iseloomulik on valu kiirgamine: vasakusse kätte, lõualuusse, kurku, selga või kõhtu. Valu infarkti korral on püsiv, on varasematest kordadest tugevam ning ei leevendu puhkamisel ja. Lisanduda võivad hingamisraskused, õhupuudus, iiveldus, külm higi.

• Katkestage kohe oma tegevus ja istuge või heitke pikali.
• Pange keele alla nitroglütseriini tablett (või pihusti, kui on käepärast).
• Oodake 5 minutit. Kui valu ei leevendu, võtke uus nitroglütseriini tablett.
• Oodake veel 5 minutit. Valu püsimisel võtke kolmas tablett nitroglütseriini.
• Kui stenokardia ikkagi püsib peale 3 nitroglütseriini tableti võtmist (seega kauem kui 15 minutit), kutsuge koheselt kiirabi või helistage kellelegi, kes saab Teid kohe viia lähimasse haiglasse.

Kui stenokardia ei taandu, siis kutsuge kiirabi!

Mida kiiremini jõuate haiglasse, seda paremad on võimalused edukaks paranemiseks. Kiirabi kutsudes kirjeldage oma valu, täpne algamise kellaaeg ja mitu tabletti nitroglütseriini olete juba võtnud. Kindlasti öelge, et olete südamehaige.

Allikas: Haigekassa blogi