Koroonaviirus võtab sihikule erinevad elundkonnad

Eestis on muutunud domineerivaks koroonaviiruse tüveks omikron. See võib anda pärast kaht pandeemia-aastat põhjust kergemalt hingata, kuid koroonaviirushaiguse mõju erinevatele elundkondadele on jätkuvalt luubi all, nendib Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda.

Omikrontüvi on ühest küljest kiiremini nakkav kui delta, põhjustades enam haigestumisi, teisalt see ei paljune sama hoogsalt alumistes hingamisteedes ehk kopsudes. «Loomulikult jõuab ka see viirus mõnikord kopsudesse, põhjustades kopsupõletikku,» nendib dr Kalda. Haiglaravi vajavate inimeste hulk võib nakatunute arvu tõttu olla seega arvestatavalt suur. Suremus on aga väiksem ja selle üle on Kalda sõnul põhjust rõõmustada.

Mõned Lõuna-Aafrika vabariigi, Inglismaa ja Prantsusmaa uuringud on arsti sõnul näidanud, et kui nakatuvad eakad või riskigrupi inimesed, võib omikronist põhjustatud haigestumine olla samuti raskekujuline. «Hetkel on meil hea seis – kõrgema riskiga inimesed lihtsalt nakatuvad praegu oluliselt vähem. Kui nad nakatuksid sama palju, siis me ei saaks öelda, et see haigus kergelt kulgeb, eriti, kui inimene on vaktsineerimata,» tõdeb dr Kalda.

Miks nii Eestis kui maailmas ei levi omikron veel praegu nii laialdaselt vanemate inimeste hulgas, võib olla seletatav nende vähemate sotsiaalsete kontaktide ja suurema ettevaatlikkusega ja üldisest kõrgema vaktsineerituse määraga. Samas võivad eriti vaktsineeritute puhul jääda sümptomid piisavalt tagasihoidlikuks, nii et inimene ei peagi vajalikuks arsti poole pöörduda.

Eestis nakatuvad praegu peamiselt nooremad inimesed. Erinevate üleilmsete teadusallikate kohaselt võib 60-80 protsendil juhtudest kulgeda omikrontüvest põhjustatud haigus sümptomiteta. «Testimisel avastatakse, et ollakse nakatunud, aga sümptomeid pole või need on väga tagasihoidlikud. Millised võivad olla aga kergelt põdemise kaugemad tagajärjed, seda me ikkagi ei tea.»

Eriilmelised ohud

Kalda sõnul ilmnes aasta lõpus avaldatud Saksamaal Hamburgis läbi viidud uuringust, kus ei olnud küll fookuses omikrontüvi, et ka kerge või mõõduka raskusastmega koroonaviirushaiguse korral, mil haiglaravi pole vajatud, võib veel kuue kuni üheksa kuu möödudes täheldada kahju südame-veresoonkonnale. «Jõudlus on väiksem. Samuti esines neerufunktsiooni langust.»

SARS-CoV-2 vajab rakkude nakatamiseks ACE2 retseptoreid. Need paiknevad lisaks kopsudele ka veresoonkonnas, südames, neerudes, ütleb Kalda. «Kui viirus kasutab neid retseptoreid rakku sisenemiseks, põhjustab see juba otsese kahjustuse. Teiseks tekib see ka läbi põletikuprotsesside, mille nakatumine aktiveerib,» selgitab Kalda.

Veresoonte seinte kahjustused ja sealne põletik võivad soodustada trombide teket, tõstes infarkti- ja insuldiriski. Samuti võib veresoontes esinevate põletikuliste protsesside tagajärjel hoogu saada ateroskleroos. «Sellised need muutused on, mida see imelik viirus kaasa toob. Need kahjud ei esine ainult aktiivse haigestumise perioodil, vaid võivad jääda pikemaks ajaks.»

Tüsistused võivad meenutada Alzheimerit

Kalda nendib, et üks kummalisemaid tüsistusi, mida tavaliselt viirushaigustega ei kaasne, on kognitiivse funktsiooni ehk funktsionaalse vaimse võimekuse langus. «See meenutab mõnevõrra Alzheimerit. Seda kirjeldatakse seisundina, mil aju on justkui udu sees, esineb madal energiatase, keskendumishäireid, desorientatsiooni ja ka raskusi sõnade leidmisel.»