Uuring: 39 protsendi elanike vaimne heaolu on pandeemia ajal halvenenud

Koroonapandeemia on mõjunud negatiivselt eestlaste heaolule. Foto: Shutterstock

Uuringufirma Norstat küsitluse järgi on koroonapandeemia avaldanud negatiivset mõju 39 protsendi Eesti elanike vaimsele heaolule, aasta tagasi andis sama hinnangu 47 protsenti vastanuist.

Kui pooled Eesti inimesed ei tunneta Covid-19 pandeemia mõju oma vaimsele heaolule, siis 13 protsendil inimestel on vaimne tervis muutunud tuntavalt halvemaks ning 26 protsendil mingil määral halvemaks. Vaimse tervise probleemide kasvu tunnistavad rohkem mitte-eestlased, kellest 44 protsenti leidis, et nende vaimne heaolu on koroonapandeemia tõttu muutunud halvemaks, eestlaste seas oli sama näitaja 36 protsenti.

Eesti inimeste materiaalne heaolu on läbi teise pandeemia-aasta liikunud paremuse poole. Kui möödunud aastal paranes majanduslik toimetulek kaheksal protsendil eestlastest, siis värske küsitluse põhjal kasvas see juba 14 protsendil Eesti inimestest. Eriti optimistlikud on 18–29-aastased noored, kellest koguni 28 protsenti leiavad, et nende majanduslik olukord on pandeemia ajal muutunud paremaks, aasta eest tundis nii 19 protsenti selle vanuserühma liikmetest.

Uuringufirma Norstat Eesti juhi Evelin Pae sõnul on inimeste hinnangud aastaga muutunud positiivsemaks. «Ilmselt kinnitavad positiivsed muutused, et ebakindlus on vähenenud ja Eesti inimesed on õppinud pandeemiaga nii-öelda hakkama saama,» kommenteeris värske uuringu tulemusi Pae.

Jaanuaris toimunud uuringu raames küsitleti tuhandet inimest.