Kuidas toitu nautida ja samas kaalutõusu vältida
- Mälumine ja maitsmismeele kasutamine aitavad kaalu hoida ja vähendada
- Korralik mälumine muudab hulga toiduenergiat soojusenergiaks
Toidu maitse tunnetamine ja korralik mälumine aitavad suurendada keha energiakulu ja vältida rasvumist.
Et toidu korralik läbinärimine-mälumine kuulub tervisliku toitumisharjumuse juurde, on igivana tarkus. Aeglane söömine ja põhjalik närimine aitavad vältida rasvumist ja kaalutõusu – seda seisukohta populariseeriti juba sajand tagasi ja kinnitati erinevates teadusuuringutes. Tavaliselt suurendab närimisprotsess ainevahetusega seotud energiakulu ja soolestiku motoorikat. See võib kokkuvõttes suurendada kehas soojuse teket, mida nimetatakse dieedist põhjustatud termogeneesiks (DIT). Siiski jääb ebaselgeks, kuidas toidu pikemaajaline närimine-mälumine soojusteket kehas esile kutsub ning kuipalju selle määr just mälumisest sõltuv on. Hiljuti avaldasid dr Yuka Hamada ja professor Naoyuki Hayashi Jaapani Waseda ülikoolist uuringu, mis pakub välja põhjusliku seose toidu läbinärimise ja soojustekke vahel. Uuring on avaldatud ajakirjas Scientific Reports.
Toidutarbimine suurendab soojuseks mineva energia kulu, kui seda võrrelda tühja kõhu tasemega. See on üks tegur, mis teadaolevalt takistab kaalutõusu. Varasemast oli teada ka see, et just aeglane söömine ja põhjalik närimine suurendavad nii soojusenergia teket kui ka parandavad vereringet mao, maksa, soolte, kõhunäärme ja neerude piirkonnas. Prof Hayashi selgitab, et nad polnud kindlad, kas süljega segunenud edasiliikuvate toiduosakeste suurus ja pikaajaline mälumine aitasid ikka kaasa eraldatava soojusenergia kasvule, mida pärast aeglast söömist täheldati.
Et välistada toiduosakeste suurusest tulenev mõju ja näha ainult mälumise mõju, otsustati katses kasutada vaid vedelat toidulahust.
Kogu uuring hõlmas kolme katset, mis viidi läbi erinevatel päevadel. Kontrollkatses palusid nad vabatahtlikel alla neelata 20 ml vedelat testtoitu iga 30 sekundi järel. Teises katses hoidsid vabatahtlikud sama testitavat toitu suus 30 sekundit ilma mälumisliigutusi tegemata, võimaldades seeläbi toitu enne neelamist pikka aega maitsta. Lõpuks uurisid nad kolmandas katses nii mälumise kui ka maitsmise mõju - vabatahtlikud mälusid 20 ml testitavat toitu 30 sekundit sagedusega üks kord sekundis ja neelasid selle seejärel alla.
Nälja- ja täiskõhutunde mõttes erinevusi ei olnud. Kuid prof Hayashi ütleb, et soojusenergia tootmine suurenes nii pikendatud maitsmise ajal kui ka mälumisest sõltuvalt. Ehk siis teiste sõnadega on nood kaks teistest asjaoludest sõltumatud soojusenergia tekke suurendajad.
Ainevahetuse näitajad paranesid koos maitsmise-mälumise kestusega, samuti suurenes verevool seedesüsteemi varustavates arterites ja paranes seedetrakti ülaosa motoorika.
Uuring tõi välja, et korralik toidu läbimälumine suurendab energiakulu ja võib tõepoolest aidata vältida rasvumist ning metaboolset sündroomi. Prof Hayashi järeldab: «Kuigi energiakulu erinevus toidukorra kohta on väike, on aasta 365 päeva toidukordade kumulatiivne mõju märkimisväärne.»
Allikad: Waseda University, EurekAlert