Psühholoogiaprofessori sõnul tuleneb koroona tõsiduse eiramine aju säästurežiimist

Koroonaviirust aitab tõrjuda mask, mida tuleb ka korrektselt kanda. Kui nina hingab vabalt, kaotab mask mõtte. Foto: Marko Saarm

Kui Covidiga nakatunud lähedastel, sõpradel ja pereliikmetel oli haigus kergekujuline ja nad paranesid kiiresti või kui neil tekkis vaktsineerimise järgselt kõrvalnähte, võib aju inimest veenda, et teda ootab sama kogemus. Seda nähtust nimetatakse «kättesaadavuse heuristikuks» – see on käputäis aju poolt loodud käitumist suunavate tõlgenduste otseteid, mis säästavad ajuenergiat ja mida üldiselt peetakse kasulikuks.

Kuid «need kognitiivsed otseteed võivad pandeemia ajal olla surmavad,» hoiatavad Theodore Beauchaine, Notre Dame'i ülikooli psühholoogiaprofessor, ja tema kaasautorid.

Hiljuti ajakirjas Brain, Behavior and Immunity avaldatud artiklis kirjeldavad Beauchaine ja tema kolleegid kognitiivseid ehk funktsionaalset vaimset võimekust toetavaid otseteid, mis võivad mõjutada seda, kuidas me riski hindame ja otsustame pandeemiaga silmitsi seistes käituda.

Teist otseteed nimetatakse «esinduslikkuse heuristiks». Kui aju tugineb sellele otseteele, võib see öelda, et ainult eakatel inimestel on oht Covidisse nakatuda, hoolimata vastupidisetest tõenditest.

«Võime ignoreerida või mitte arvestada SARS-CoV-2 põhifakte ja otsustada suhelda inimestega, kes meie arvates tõenäoliselt ei ole nakatunud, kuigi meil kõigil on oht selle uudse patogeeniga kokku puutuda ja nakatuda,» kirjutasid teadlased.

Aju soodumuse tõttu otsida otseteid võime teha vääraid otsuseid, kui näiteks usume, et sõber, kellel on hetkel Covid-19, kuid kellel on kerged sümptomid, ei levita viirust.

«Ankurdusheuristik» viitab inimeste kalduvusele klammerduda esialgse teabe külge, isegi kui esitatakse värskendatud teave.

1970. aastatel näitasid Iisraeli psühholoogide Amos Tversky ja Daniel Kahnemani läbi viidud uuringud, et kõigi – isegi arstide ja vaimse tervise spetsialistide – ajud kasutavad ressursside säilitamiseks neid vaimseid otseteid. Samuti leidsid nad, et ulatuslik elukogemus ei saa kognitiivseid otseteid alistada ja võib neid isegi rõhutada.

«Haridus, teadlikkus ja edasised uuringud heuristika rolli kohta nakkushaiguste levikus peaksid aitama pandeemia ajal parandada otsuste tegemist ja vähendada riskantset käitumist. Täpse riskianalüüsi tegemiseks, ohutu käitumise tagamiseks ja Covidi leviku peatamiseks peame arvesse võtma heuristikuid ja nende mõju meie tajudele ja käitumisele,» järeldasid autorid.