Doktor Viigimaa selgitab, mis võib argiselt märkamatult veresooni kahjustada

Kardioloog Margus Viigimaa Foto: Remo Tõnismäe

Oksüdatiivne stress seab südame-veresoonkonna ohtu, nendib professor Margus Viigimaa, Põhja-Eesti regionaalhaigla südametervise kabineti ülemarst ja kardioloogiakeskuse teadusjuht.

«Oksüdatiivne stress soodustab erinevate haiguste teket, kõige raskemad nende hulgas on südameinfarkt ja ajuinsult, samuti Alzheimeri tõbi, vähkkasvajad, erinevad autoimmuunsed haigused, liigesehaigused. Samuti kiirendab see vananemisprotsessi,» kirjutab dr Viigimaa ajalehes TerviseMeeter.

Oksüdatiivne stress tekib vabade radikaalide kuhjumisest organismis. «Need tekivad rakkude normaalse metabolismi tagajärjel, aga liigne hulk kahjustab organismi kudesid ja soodustab erinevate haiguste teket. Sellega on nagu kolesterooli tasemega – mingisugune hulk kolesterooli peab veres olema, aga kui on liiga palju, siis tekivad probleemid,» nendib kardioloog.

Vabade radikaalide teket ja oksüdatiivset stressi mõjutavad põletikulised haigused – eriti, kui on krooniline põletik organismis, mis hoiab kogu aeg seda taset kõrgemal –, psühhosotsiaalne stress, ja rida kardiovaskulaarseid haigusi, näiteks hüpertensioon ja hüperkolesteroleemia. Need soodustavad kardioloogi sõnul oksüdatiivse stressi teket.

Euroopa Kardioloogide Seltsi 2021. aasta juhistes tuuakse oksüdatiivse stressi  soodustajatena välja suitsetamine, alkohol, ultraviolettkiirgus, raskemetallid ja keskkonnamürgid.

Veresoonte kahjustumine

Oksüdatiivne stress mõjub nii südamele kui arteritele.

Arterites tekitab oksüdatiivne stress arsti sõnul düsfunktsiooni endoteelis, mis on nii arterite kui veenide sisekesta kaitsev rakukiht. Lupjumise seisukohalt on eriti tähtsad just arterid, sest veenid praktiliselt ei lupju.

«Kui endoteel on terve ja kahjustamata, siis veresoontes ei teki lupjumist ega trombi. Endoteel toodab aineid, mis kaitsevad veresoone seina ja tekitavad arterite lõõgastumist – nendest kõige tuntum on lämmastikoksiid, samuti prostatsükliin. Ideaalvariandis võiks see hoida veresooned vähemalt sajanda eluaastani korras,» ütleb Viigimaa. 

«Veresooni võib lisaks osküdatiivsele stressile kahjustada halb kolesterool, aga ka see ei tee seda enne oksüdeerumist. Oksüdeeritud halb kolesterool on see, mis tungib veresoone seina sisse ja tekitab seal lupjumist. Nii et oksüdatsioonil on väga suur tähendus,» lisab kardioloog.

Oksüdatiivne stress soodustab lubjanaastu rebenemist, purunemist. «Sellega kaasneb veresoone seinas oleva kollageeni paljastumine ja siis tekib veresoone valendikku tromb, mis sulgeb verevoolu täielikult,» kirjeldab Viigimaa.

Vananemisprotsessis tekib paratamatult mingisugune lupjumine arterites, aga kui naastud on siledaseinalised ja tugevad, siis see protsess läheb arsti sõnul väga aeglaselt edasi ja ei pruugi üldse avalduda. 

«Oksüdatiivne stress põhjustab ka südame kahjustumist. See tekitab müokardis verevaeguse ja põhjustab südamelihase rakkude kärbumist, kahjustust. Samuti põhjustab see südamepuudulikkuse ja südame rütmihäirete teket,» toob Viigimaa välja.

Lisaks põhjustavad endoteeli düsfunktsiooni erinevad viiruslikud, keemilised tegurid, nende hulgas psühhosotsiaalne stress ja adrenaliin. Samuti on endoteeli funktsioon häiritud diabeedipatsientidel, mistõttu neil esineb palju südame-veresoonkonnahaigusi.

«Oksüdatiivset stressi saame tasakaalustada antioksüdantidega, mida ammutame peamiselt toidust. Nende väga heaks allikaks on Vahemeremaade dieet, mis toetab südame tervist,» soovitab Viigimaa.

Kui oksüdatiivse stressi toimel on kahju juba tekkinud, siis seda saab osaliselt ka tagasi pöörata. «Kunagi arvati ka lupjumise puhul, et seda saab ainult pidurdada, aga praegu teame, et kolesterooli maksimaalne langetamine aitab lubjanaastude mahtu vähendada,» ütleb ta. Viimaste aastate jooksul on kasutusele tulnud ravimid, mille abil saab kolesterooli taset langetada kuni 85 protsenti. Veidi varem oli maksimaalne 50 protsenti.

«Oksüdatiivse stressiga on samamoodi – isegi kui on tekkinud suur veresoonte lupjumine või ka infarkt. Südamesõbraliku dieedi, kehalise aktiivsuse, üldise stressitaseme alandamisega, suitsetamisest ja alkoholist loobumisega saame oksüdatiivse stressi taset alandada. Võtame edasise kahjustava toime ära ja võime nii väga kaugele edasi lükata või vältida korduva infarkti teket, mis on alati suur oht, kui inimesel on juba üks infarkt olnud,» kinnitab Viigimaa.