ME SAAME HAKKAMA ⟩ Kuidas päästa käest libisevat sõprust

Kui asjad lähevad sõprade vahel väga hapuks, siis võib abi olla sellest, kui tunnistada sõbrale, kui väga teda vajame. Foto: Shutterstock

Sõpra tuntakse hädas. Ütle, kes on su sõbrad, siis ütlen, milline sa ise oled. Parem üks sõber kui sada rubla. Vanasõnu ja muidu ütlemisi sõpruse kohta jagub. Kui arvestada, et sõprade olemasolu on oluline tegur nii vaimse kui füüsilise heaolu juures ning nii mõneski uuringus on üks eakate põhiline kahetsus elule tagasi vaadates olnud see, et on lastud sõprustel puruneda, pole ime, kui me vahel mõtleme, et kas meil ikka sõpru on. Igatseme, et oleks ometi, ja muretseme, kui keegi ei taha meie sõber olla.

Tõeliste sõprade ja sõpruse oluline roll on paljuski seotud vaba tahtega. Päritoluperet ja suguseltsi valida ei saa. Püsisuhtes on paljud meist seotud ka laste ja majade ja laenudega ning suvalisel hetkel suhet lõpetada on keeruline. Sõbrad tekivad pealtnäha küll väga loogilisel moel: inimesed puutuvad kokku kas lähestikku elades või töötades, samal eluperioodil või sama tegevust harrastades. Ometi on üksjagu müstiline, kui mõtleme, et pikki aastaid ja ilma igasuguse sunduseta leiab keegi meid olevat nii vahva ja olulise, et isegi teades, kui ebatäiuslikud ja erinevad ollakse, usaldada ja soovida suhelda palju sisulisemal tasemel, kui seda on pelk pisijutu ajamine.

Hea võimalus end peeglist näha