Kas mikroelementidega saab südamepuudulikkuse ravile kaasa aidata?
- Mikrotoitainete lisamine võib südamepuudulikkuse korral kasulik olla
- Energiatootmine rakus sõltub paljudest ainetest
- Südamepuudulikkusega inimestel on tihti mitut ainet korraga liiga vähe
Teadlased väidavad, et kuni pooltel südamepuudulikkusega inimestest on kehas puudus ühest või lausa mitmest olulisest mikroelemendist. See omakorda tähendab, et raku jõujaamad - mitokondrid - ei saa hästi töötada ning süda on enesehävituslikul kursil.
Vaidlused, kas mineraalainete ja vitamiinide võtmine on ikka tõsiste terviseprobleemide puhul tõsiseltvõetav tegevus, on kestnud juba pikemat aega. Oma panuse vaidlusesse lisavad ka Groeningeni ülikooli teadlased.
Praeguste ravimeetoditega südamepuudulikkust välja ravida ei saa. Seega on kiiresti vaja uusi strateegiaid südamepuudulikkuse raviks või ennetamiseks. Viimaste aastakümnete jooksul on kindlaks tehtud selge seos kehva südametegevuse ja ainevahetuslike häirete vahel. Mitmed erinevad häired põhjustavad “koostöös” südames adenosiintrifosfaadi (ATP) tootmise kahanemist ja südame energiapuudust. Erinevate energiaallikate - rasvhapete, glükoosi - mitokondritesse ehk raku jõujaamadesse tarnimise suurendamine on mõttetu, kui mitokondrid ei suuda neid energiasubstraate ohutult kütuseks muuta. Just mikroelemendid (sh koensüüm Q10, tsink, vask, seleen ja raud) on vajalikud selleks, et makroelemente tõhusalt ATP-ks muundataks. Kuid kuni pooltel südamepuudulikkusega patsientidest leitakse uuringutes ühe või mitme mikroelemendi puudus. Mikroelementide defitsiit mõjutab oluliselt energiatootmist mitokondrites ja seda tuleks pidada südamepuudulikkuse ravimise võrrandis täiendavaks teguriks.
Ajakirjas Internal Medicine avaldatud kokkuvõte viitab sellele, et mikrotoitainete lisamine – eelistatavalt komplektina, mitte eraldi – võib olla potentsiaalne ravistrateegia südamepuudulikkusega patsientide ravis.
Hoolimata sellest, et südamepuudulikkuse puhul on tuvastatud mikrotoitainete puuduse kõrge levimus ja nende seos ebasoodsa prognoosiga, välja arvatud raud, on mikrotoitainete sekkumise kohta tehtud väga vähe heal tasemel uuringuid.
Mitmete mikroelementide madalat hulka veres on seostatud elukvaliteedi halvenemise ja südamepuudulikkuse negatiivsete tagajärgedega. Enamik südamepuudulikkusega patsiente tarbib mitut mikroelementi vähem kui seda on soovitatav päevane kogus - vitamiini D 97% patsientidest, seleeni 95%, tsinki 65% ja rauda 46%. Südamepuudulikkusega patsientidel võib olla vähenenud nende ainete imendumine soolestikust, suurenenud uriinieritus diureetikumide tõttu ja põletikud, mis süvendavad mikrotoitainete puudust. Ameerika Südamepuudulikkuse Seltsi (HFSA) soovitustes räägitakse juba erinevate ainete võimalikust kasust, Euroopa Kardioloogide Seltsi (ESC) südamepuudulikkuse juhised ei soovita aga mikrotoitainete lisamist, välja arvatud rauapuuduse korrigeerimine intravenoosse rauaga.
Me peame muutma arusaamist probleemi olemusest. Haige südamelihas pole kütusepuuduses mootor, vaid defektiga mootor, mis on enesehävituslikul teel, ütleb üks uuringu autoritest Nils Bomer.