Jaapani uuringus ilmnes tegur, mis tõstab autismiriski

Autismiga seotud muutused saavad ajus alguse varases arengus. Foto: Shutterstock

Jaapanis tehtud uuringus selgitati ekraaniaja pikkuse seost esimesel eluaastal autismispektri häirete kujunemisega kolmandaks eluaastaks, vahendab Eesti arstide liidu ajakiri Eesti Arst.

Tänapäeval veedavad nii lapsed kui ka täiskasvanud järjest enam aega ekraaniga digiseadme ees. Rohkelt on avaldatud uurimusi liiga pika päevase ekraaniaja negatiivsetest tervisemõjudest. WHO soovituste kohaselt ei tohiks lapsed esimesel eluaastal üldse ekraanidega seadmetega aega veeta.

Teadaolevalt diagnoositakse autismispektri häireid Jaapanis kõige sagedamini kolmeaastastel lastel. Aastatel 2011–2014 jälgiti 84 030 ema-lapse paari ja tulemusi analüüsiti 2020. aastal. Laste emad täitsid küsimustiku oma järglase ekraaniaja pikkuse kohta päevas tema esimese eluaasta jooksul ning küsimustiku autismispektri häirete ilmnemisest lapsel kolmandaks eluaastaks.

Vaadeldute hulgas diagnoositi kolmandal eluaastal autismispektri häire 330 lapsel, neist 76 protsenti olid poisid. Autismispektri häire risk oli otseselt seotud ekraaniaja pikkusega päevas, kuid poistel oli risk võrreldes tütarlastega kolm korda suurem. Võrreldes lastega, kes esimesel eluaastal ekraaniga seadmetega kokku ei puutunud, oli neil, kel päevane ekraaniaeg oli alla tunni, autismispektri häire risk 1,38-kordne. Päevase ekraaniaja puhul 1–2 tundi oli risk 2,16-kordne ja 2–4 tunni puhul 3,48-kordne.

Autorid oletavad, et ekraaniga seadmetelt vallanduvad kõrgsageduslikud elektromagnetilised lained mõjutavad imikueas veel areneva aju struktuure ja funktsioone ja soodustavad autismispektri häire kujunemist. Võimalik, et geneetiliste tegurite tõttu on poiste aju esimesel eluaastal kahjulikele keskkonnateguritele tundlikum kui tütarlastel.