Vaimse tervise häired ja kroonilised haigused käivad tihti käsikäes

Depressioon võib ligi hiilida tasahilju. Selle naasmise märke võiks ära tunda enne, kui tekib raske depressioon, mil inimene näeb kõike enda ümber läbi mustade prillide, kõik võib tunduda mõttetu ja ta ise viimane hädavares. Foto: Shutterstock

Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadlaste korraldatud uuring näitas, et vaimse tervise häirete ja krooniliste haiguste samaaegne esinemine on üsna sage.

Uuringus analüüsiti Eesti Haigekassa 2015.–2017. aasta andmete põhjal 55 kroonilist haigust, eraldi defineeriti hulgihaigestumus kui vähemalt kahe kroonilise haiguse esinemine. Vaimse tervise häiretest vaadeldi ärevushäireid, depressiooni, dementsust, skisofreeniat ning alkoholi ja muude psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud vaimseid häireid.

Uuringu ühe elluviija, rahvatervishoiu kaasprofessori Mikk Jürissoni sõnul näitasid tulemused, et umbes kolmandikul (30,1 protsendil) Eesti rahvastikust on vähemalt kaks kroonilist haigust. Vaimse tervise häireid leiti aga 8,1 protsendil rahvastikust: domineerisid ärevushäired (4,1 protsendil) ja depressioon (3,3 protsendil), millele järgnesid skisofreenia (0,9 protsendil), dementsus (0,5 protsendil) ning alkoholi (0,4 protsendil) ja muude psühhoaktiivsete ainete (0,2 protsendil) tarvitamisest tingitud vaimsed häired.

Mikk Jürisson ütles, et vaimse tervise häirete sagedus on suurem vanemates vanuserühmades, naistel ja enamate krooniliste haigustega inimestel. «6,2 protsendil rahvastikust esineb koos hulgihaigestumusega ka vaimse tervise häire. Samuti selgus, et 13,1 protsendil rahvastikust on korraga vähemalt üks krooniline haigus ja vaimse tervise häire,» rääkis Jürisson.

Kohandatud analüüs näitab, et krooniliste haiguste arvu kasvades suureneb ka depressiooni, ärevushäirete ja dementsuse sagedus, kuid samal ajal väheneb skisofreenia ning alkoholi ja muude psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud vaimsete häirete sagedus.

«Arvestades vananevat rahvastikku ja tervishoiusüsteemi ülekoormust, on uuringust saadud informatsioon väärtuslik selleks, et plaanida Eesti tervishoiu korraldust,» lisas Mikk Jürisson.