Lisandus üks B-gripiviiruse ja 520 A-gripiviiruse juhtu

Gripp ei ole kuhugi kadunud. Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane

Eelmisel nädalal lisandus üks B-gripiviiruse ja 520 A-gripiviiruse juhtu.

Möödunud nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 11 963 inimest, neist 25,6 protsenti olid lapsed. Võrreldes eelmise nädalaga kasvas arstide poole pöördunute üldarv kaheksa protsendi võrra.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 247,8. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Raplamaal, Tartumaal Viljandimaal ja Narvas.

Laboratoorselt kinnitati 520-A ja üks B-gripiviirust. Gripiviirustest tingitud haigestumuse osakaal langes 50 protsendi võrra kõikides vanusrühmades välja arvatud vanemaealiste vanusrühmas. Vanemaealiste seas kasvas haigestunute arv 15 protsendi võrra. Grippi haigestumuse langus on pigem seotud testimisstrateegia muutmisega.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 12 gripiviirusega patsienti, mis eelmisel nädalal oli 21. Hooaja algusest on hospitaliseeritud gripi tõttu 116 patsienti.

Käesoleva hooaja jooksul on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud kolm inimest, vanuses üle 70-aasta ning tõsiste kaasuvate haigustega. Keegi ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud 4790 gripijuhtumit. Terviseameti andmetel ringleb Eestis A-gripiviiruse alatüüp (H3). Selle viiruse alatüübiga seotud grippi haigestumise kulgu loetakse raskemaks ja seda just kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu eriti vanemealiste inimeste seas.

Euroopa regioonis grippi haigestumine püsib stabiilsena. Gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis ringlemas peamiselt A(H3) gripiviirused.