Koroonapandeemia algus kaks aastat tagasi tõi endaga kaasa harjumatu ühiskonnakorralduse: igapäevaseid toiminguid iseloomustasid mitmesugused distantsihoidmise ja koosviibimise piirangud avalikus ruumis, töö- ja koolielu kolis koduseinte vahele ning järjepidevalt valitses suur teadmatus ja ebakindlus silmale nähtamatu vaenlase ees. Sellise pideva ärevustunde all elamine mõjutab paratamatult ka inimeste vaimset tervist. Õhku jäi küsimus, kui suurel määral võib pandeemiaga kaasnev haigete hulka suurendada ning millised saavad olema selle pikaaegsed tagajärjed tervisele.
Vaimse tervise olukord Eestis on olnud terve see aeg jälgimise all. Näiteks selle aasta jaanuarist veebruarini viib Tervise Arengu Instituut (TAI) koos Tartu Ülikooliga läbi kolmanda ja ühtlasi viimase küsitluslaine ulatuslikus Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringus. Enam kui aasta aega kestnud kolme lainega uuring võimaldab jälgida vaimse tervise hinnangute muutust ajas, selgitada probleemide levimust ajas ning pakkuda lahendusi, kuidas inimeste vaimset heaolu parandada. Ehkki uuringute esialgsed koondtulemused avalikustatakse tänavu kevadel, leidub teisigi indikaatoreid, mis võivad veidi kergitada loori vaimse tervise probleemilt ja ilmestada selle võimalikku ulatust.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/02/7745881t1hde00.jpg)