Kuipalju seened meie sees käitumist mõjutavad

Foto: cottonbro, Pexels

Kunagi läks rahva sekka meem sellest, et Lenin oli seen. Siis oli see vähemalt enamuse jaoks nali. Täna peab aga ütlema, et selles naljas on omajagu tõtt - me kõik oleme natuke - või veidi rohkem kui arvame - seened.

Elas kunagi selline andekas muusik nagu Sergei Kurjohin. Mängis muuhulgas ka ansamblis Akvarium. 1991.aastal esines ta populaarses telesaates “Viies ratas” ja seletas täiesti suvalisi väljamõeldud väiteid loopides, et Lenin sõi palju seeni, sh kärbseseeni, ja muutus ka ise seeneks. Saate lõpuks oli ta koos saatejuhiga naerma purskunud, kuid vanad bolshevikud läksid parteikomiteesse tõsiste nägudega asja uurima. Nii läks rahva sekka meem sellest, et Lenin oli seen. Siis oli see vähemalt enamuse jaoks nali. Täna peab aga ütlema, et selles naljas on omajagu tõtt - me kõik oleme natuke - või veidi rohkem kui arvame - seened.

Värskest Weill Cornell Medicine'i teadlaste uuringu kokkuvõttest saab kinnitust tõsiasi, et soolestikus asuvad seened kaitsevad loomi soolekahjustuste eest ning mõjutavad ka immuunsust, käitumist ja suhtlust teiste katseloomadega. Ehk siis taas joonistub välja soolestiku-immuunsuse-aju telg - signaalisüsteem, millel on laialdane mõju meie tervisele, mida ei mõjuta mitte ainult keha enda rakud, vaid ka erinevad mikroobid.