AVASTUS ⟩ Covid-19 riske suurendav geenivariant kaitseb teise raske haiguse eest

Köha Foto: Shutterstock

Raske Covid-19 peamine geneetiline riskivariant, mille pärisime neandertallastelt, on üllatavalt levinud. See tõstatas küsimuse, kas selle variandi kandmisest võib olla kasu. Uues uuringus selguski, et see pakub kaitset HIVsse nakatumise eest.

Saksamaa Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia Instituudi (MPI-EVA) ja Rootsi Karolinska instituudi teaduri Hugo Zebergi uuring näitab nüüd, et sama geenivariant, mis suurendab riski haigestuda Covid-19sse, aitab kaitsta teise ​​tõsise haiguse eest – see vähendab HIVsse nakatumise riski 27 protsendi võrra, vahendab Medical Xpress. Uuring avaldati Ameerika teaduste akadeemia ajakirjas.

Mõned inimesed haigestuvad SARS-CoV-2ga nakatumisel tõsiselt, samas kui teistel on sümptomid kerged või puuduvad üldse. Lisaks riskiteguritele, nagu kõrge vanus ja kroonilised haigused, näiteks diabeet, mõjutab geneetiline pärand ka individuaalset Covid-19 riski.

2020. aasta sügisel näitasid Hugo Zeberg Karolinska instituudist ning Svante Pääbo MPI-EVAst, et pärisime neandertallastelt raske Covid-19 geneetilise riski. 2021. aasta kevadel uuris sama teadlaste duo seda geenivarianti iidses inimese DNAs ja täheldas, et selle esinemissagedus on alates viimasest jääajast oluliselt suurenenud. Seetõttu võis see oma kandjatele soodsat mõju avaldada. «See Covid-19 peamine geneetiline riskitegur on nii levinud, et hakkasin mõtlema, kas see võib tegelikult olla millekski hea, näiteks pakkuda kaitset mõne muu nakkushaiguse vastu,» ütleb Hugo Zeberg, kes on uue uuringu ainuautor.

Geneetiline riskitegur asub 3. kromosoomi piirkonnas, mis koosneb paljudest geenidest. Selle läheduses on mitu geeni, mis kodeerivad immuunsüsteemi retseptoreid. Ühte neist retseptoritest – CCR5 – kasutab HIV valgete vereliblede nakatamiseks. Zeberg leidis, et inimestel, kes kandsid Covid-19 riskifaktorit, oli vähem CCR5 retseptoreid. See pani ta uurima, kas neil on ka väiksem risk HIVi nakatuda.

Analüüsides kolme suurema biopanga (FinnGen, UK Biobank ja Michigan Genomic Initiative) patsiendiandmeid, leidis ta, et Covid-19 riskivariandi kandjatel on HIVi nakatumise risk 27 protsenti väiksem. «See näitab, kuidas geneetiline variant võib olla nii hea kui ka halb uudis: halb uudis, kui inimene haigestub Covid-19sse, hea uudis, sest see pakub kaitset HIVi nakatumise eest,» ütleb Zeberg.

Kuna HIV tekkis aga alles 20. sajandil, ei suuda kaitse selle nakkushaiguse vastu selgitada, miks Covid-19 geneetiline riskivariant ilmnes inimeste seas levinud muutusena juba 10 000 aastat tagasi. «Nüüd teame, et see Covid-19 riskivariant pakub kaitset HIVi vastu. Tõenäoliselt oli see kaitse järjekordse haiguse eest, mille esinemissagedus pärast viimast jääaega suurenes,» järeldab Zeberg.