AVASTUS ⟩ Kosmoselend tekitab ajus suured muutused (1)
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
22. veebruar 2022, 13:45
/nginx/o/2019/05/07/12142035t1hb651.jpg)
Ajakirjas Frontiers in Neural Circuits avaldatud uus uuring on esimene, mis analüüsib pärast pikaajalist kosmoselendu toimuvaid struktuurseid ajuühenduste muutusi. Selgus, et aju ehitab liikumisega seotud ühendusi ümber.
Aju struktuur ja funktsioon võivad kogu elu jooksul muutuda. Kuna kosmoseuuringud jõuavad uutele horisontidele, on kosmoselendude mõju mõistmine ülioluline. Varasemad uuringud on näidanud, et kosmoselennud võivad muuta nii täiskasvanu aju kuju kui ka funktsiooni.
Uued tulemused näitavad olulisi mikrostruktuurilisi muutusi mitmetes valgeaine kiududes.
Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja Roscosmose koostööprojekti kaudu uuris rahvusvaheliste teadlaste meeskond kosmosesse reisivate inimeste ajusid. Esimest korda uuriti aju struktuurseid muutusi pärast kosmoselendu süvaaju valgeaine ühenduste tasemel.
Valgeaine viitab ajuosadele, mis vastutavad hallaine ja keha, samuti erinevate hallaine piirkondade vahelise suhtluse eest. Lühidalt öeldes on valgeaine aju suhtluskanal ja hallaines toimub teabe töötlemine.
Õppinud aju
Aju struktuuri ja funktsiooni uurimiseks pärast kosmoselendu kasutasid teadlased aju kuvamise tehnikat, mida nimetatakse kiudtraktograafiaks.
«Fiibertraktograafia kuvab aju «juhtmestikku». Meie uuring on esimene, mis kasutab seda spetsiifilist meetodit ajustruktuuri muutuste tuvastamiseks pärast kosmoselendu,» selgitas dr Floris Wuyts Medical Xpressis.
Wuyts ja tema meeskond tegid 12 meeskosmonaudi difusioon-MRT (dMRT) skaneeringud enne ja vahetult pärast nende kosmoselende. Samuti kogusid nad seitse kuud pärast kosmoselendu kaheksa järelkontrolli. Kõik kosmonaudid osalesid pikaajalistel missioonidel, mille keskmine pikkus oli 172 päeva.
Teadlased leidsid tõestuse «õpitud aju» kontseptsioonile; teisisõnu, aju neuroplastilisuse tase peab kohanema kosmoselendudega. «Me leidsime muutusi närviühendustes mitmete aju motoorsete piirkondade vahel,» ütles uuringu üks autor dr Andrei Doroshin Drexeli ülikoolist. «Motoorsed piirkonnad on ajukeskused, kus käivitatakse liigutuste käsklused. Kaalutaolekus peab astronaut oma liikumisstrateegiaid Maaga võrreldes drastiliselt kohandama. Meie uuring näitab, et nende aju on nii-öelda ümber ühendatud.»
Järelskaneeringud näitasid, et pärast seitset kuud Maale naasmist olid need muutused endiselt nähtavad.
«Varasemate uuringute põhjal teame, et need motoorsed alad näitavad pärast kosmoselendu kohanemise märke. Nüüd on meil esimene märk sellest, et see kajastub ka nende piirkondade vaheliste ühenduste tasemel,» sõnas Wuyts.