Nõrkus, külmakartus, iiveldus, valged näpud – eestlanna avastas hädade taga üllatava põhjuse

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Pikalt kestnud väsimustunne näis olevat 24-aastase Mari-Liisi jaoks pimeduse ja kliimavöötmega seotud paratamatus. Pisitasa lisandusid energiapuudusele peapööritus, valu ja iiveldus. 

Mari-Liisi (nimi toimetusele teada) jaoks on südameasi olla verekeskuse doonor ning vajadusel abistada abivajajaid. «Saan tihti meeldetuletava telefonikõne või SMS-teavituse, et minu veregrupi veri on otsakorral,» räägib Mari-Liis, kes ei teadnud, et samal ajal olid otsakorral hoopis tema enda rauavarud. Tervisekontrolli vereanalüüside tulemused tõid välja, et kohest tähelepanu vajab ferritiin, mille tase veres oli oluliselt alla normi.

Ferritiini tase veres peegeldab organismi rauavarusid ning selle madalad väärtused viitavad rauapuudusele. «Rauapuudus on maailmas väga levinud ja esineb ligikaudu ühel kuuendikul rahvastikust, eriti viljakas eas naistel, seejuures paljud ei teagi, et nende rauavarud on madalad ja seetõttu on ka enesetunne kehvem kui võiks olla,» selgitab SYNLABi laboriarst dr Meeli Glükmann.

«Kui arst rääkis sümptomitest, mis rauavaeguse korral paljusid vaevavad – liigne väsimus, jõuetus ning üldine nõrkustunne, külmakartus ja kahvatu nahk ning jume – oli pilt palju selgem,» seletab Mari-Liis.

«Viimasel ajal olid näpud ja varbad pidevalt valged ning ei tahtnud kuidagi soojaks minna. Pea õhtuti valutas ja vahel ajas isegi seletamatult iiveldama. Järsku püsti tõustes läksid jalad nõrgaks ja pilt mustaks,» räägib Mari-Liis.

Lisaks selgus, et ka suuhaavandid, mis olid kerged tulema ja vaevalised paranema, on üheks rauapuuduse sümptomiks. «Ise mõtlesin, et küll varsti päike väljas ja koos tedretähnidega tuleb ka jume ja paranevad haavad,» lisab Mari-Liis.

Rauavarude tark ja tervislik täiendamine

«Kuna käin regulaarselt doonorverd loovutamas ning saan alati vastuseks, et hemoglobiin on korras, poleks mul rauapreparaatide manustamine mõttessegi tulnud,» tõdeb Mari-Liis. SYNLABi laboriarsti dr Glükmanni sõnul esineb kehvveresus siis, kui hemoglobiini sisaldus veres on normaalsest madalam ja inimesel pole veres piisavalt punavereliblesid, mis transpordiksid vajaliku koguse hapnikku kudedesse.

«Kui kehas ei ole piisavalt hemoglobiini, ei saa koed ja lihased küllalt hapnikku. Nii väheneb nende töö jõudlus ja me tunnemegi väsimust. Sellist «hapnikunäljas» seisundit nimetataksegi aneemiaks ehk kehvveresuseks,» selgitab dr Glükmann ja lisab, et liigse väsimuse põhjuseks võib olla ka kehvveresuse eelne seisund.

Kuna rauatase veres oli juba alla normväärtuse, kriitilise piiri lähedal, soovitas laboriarst Mari-Liisile parandada oma toitumist, süüa rohkem loomseid toiduaineid, liha ja samas ka hakata tarvitama rauapreparaati, et kiiresti rauavarusid upitada. «Sain juhised alustada rauakuuriga – kaks kuud võtta üks tablett päevas,» seletab Mari-Liis. Peagi saab see periood täis ning laboriarsti soovitusi järgides läheb ta mõne aja pärast ka uuesti ferritiini taset mõõtma.

«Kui selleks hetkeks on tulemus normaliseerunud, võib igapäevase raua võtmise peatada ja lihtsalt oma toitumist jälgida, kuid kui pole, siis tuleb veel jätkata raua tarvitamist,» tutvustab Mari-Liis laboriarsti antud juhiseid.

Iseseisvalt rauda juurde võtma hakata dr Glükmann ei soovita, kuna organismile võib olla kahjulik nii raua ala- kui ka ületarvitamine: «Kui vereanalüüsid näitavad rauapuudust, tuleks seda õiges koguses ja õige perioodi vältel juurde manustada.» Oluline on dr Glükmanni sõnul seegi, millega koos rauda juurde võtta. Rauapreparaate tasub võtta pigem koos mahlaga, kuid näiteks piimaga koos seda võtta ei tohi. Mahlas sisalduv C-vitamiin soodustab raua imendumist, kuid piimatooted ja ka kofeiini sisaldavad tooted pärsivad seda. Samuti tasub apteegis valida tablette, mis maole sõbralikud.

Millest võib olla väsimus tingitud?

Lisaks doonorlusele kaotavad naised loomulikul teel palju verd ka menstruatsiooniga. «Rauapuuduse suhtes suurimaks riskirühmaks ongi naised, eriti rasedad, aga samuti esineb rauapuudust ka lastel, taimetoitlastel ja suurema koormusega treenijatel,» selgitab dr Glükmann.

Vereloovutuste vaheline intervall peab verekeskuse andmetel doonorile olema minimaalselt 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva – naised ei tohi aastas üle nelja korra verd loovutada.

Lisaks ferritiini tasemele kontrolliti vereanalüüsiga ka muid Mari-Liisi tervisenäitajaid. Dr Glükmanni sõnul vajab inimene terve ja värskena tundmiseks piisavas koguses rauda, B12-vitamiini ja folaati. Väsimuse korral ei pääse ka D-vitamiini taseme kontrollist. «Laboriarst sai kohe aru, et ma tarbin iga päev D-vitamiini, sest selle tase oli ilusasti normi piirides,» seletab Mari-Liis ning on tänulik, et sai lihtsalt ja kiirelt jälile oma väsimuse põhjustele ilma doonoriks olemisest loobumata.