:format(webp)/nginx/o/2021/12/07/14245971t1hb7d3.jpg)
Vastsündinu soole mikrobioomi koosseisu kujunemist võivad mõjutada mitmed tegurid, sealhulgas sünnituse viis – vaginaalne või keisrilõige, toit – rinnapiim või selle asendaja, samuti kasutatavad ravimid, näiteks antibiootikumid, kirjutab Eesti arstide liidu ajakiri Eesti Arst.
Kuni 10 protsendil vastsündinutest esineb esimesel elukuul süsteemne infektsioon – varajane vastsündinu sepsis, mille korral rakendatakse ravi laiatoimeliste antibiootikumidega.
Hollandi ja Ühendkuningriigi teadlaste koostöös uuriti mikrobioomi koosseisu 147 lapsel, kes olid sündinud 36. rasedusnädalal või hiljem ja kellel esimesel elunädalal rakendati varajase vastsündinu sepsise kahtlusel ravi antibiootikumidega. Kontrollrühma moodustasid 80 vastsündinut, kes olid terved ega vajanud ravimeid.
Võrreldes kontrollrühmaga muutus antibiootikumidega ravitutel soole mikrobioomi koosseis oluliselt: vähenes Bifidobacterium’i perekonna mikroobide osakaal ning suurenes Klebsiella ja Enterococcus’e perekonna mikroobide osakaal, samuti suurenes mikroobide ravimiresistentsus. Kõige enam väljendusid mikrobioomi koosseisu muutused kombinatsiooniga amoksitsilliin + tsefotaksiim ravitutel ja kõige vähem penitsilliini + gentamütsiiniga ravitutel. Väljakujunenud mikrobioomi muutused püsisid pärast antibiootikumravi lõpetamist veel kogu esimese eluaasta vältel ka rinnapiimaga toidetud lastel.
Uuring kinnitab, et ravi antibiootikumidega varajasel eluperioodil võib oluliselt ja pikaaegselt mõjutada soole mikrobioomi koosseisu ja arvestades soole mikrobioomi osa organismi elutegevuse regulatsioonis võivad sellega kaasneda olulised, ka negatiivsed tervisemõjud.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)