Uuring: kopsuvähi sõeluuring perearstikeskuste abil on teostatav

Suitsetamine tekitab geenimuutusi, mille tagajärjel alaneb kopsude vastupanuvõime. Foto: Shutterstock

Tervise arengu instituut (TAI) viis koostöös Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli kliinikumiga 2021. aastal läbi uuringu, mille eesmärk oli hinnata kopsuvähi sõeluuringu teostatavust perearstikeskuste abil. Uuring näitas, et sõeluuringu korraldamine perearstipraksiste kaudu on efektiivselt läbiviidav, aidates avastada vähki ja muid terviseprobleeme võimalikult vara.

Kopsuvähk on Eestis üks sagedamini esinevatest pahaloomulistest kasvajatest: TAI vähiregistri andmetel diagnoositi aastatel 2009–2019 keskmiselt ligikaudu 800 uut kopsuvähi juhtu aastas. Surmasid on kopsuvähk viimastel aastatel põhjustanud pahaloomulistest kasvajatest kõige enam, viies igal aastal elavate kirjast üle 600 inimese.

Kui tubakatarvitamise vähendamine on kopsuvähist tingitud surmade arvu vähendamise pikemaajalisem abinõu, siis kiirema tulemuse annab varasem avastamine ja kohene ravi. Eestis on käimas eeltegevused, et langetada otsus riikliku kopsuvähi sõeluuringu kohta.

Kopsuvähi teostatavuse uuringut juhtis Tartu Ülikooli (TÜ) kaasprofessor ja TÜ kliinikumi torakaalkirurg doktor Tanel Laisaar, kelle sõnul on kopsuvähi sõeluuringu peaeesmärgiks vähendada kopsuvähist tingitud suremust. Selleks on vaja diagnoosida kasvaja võimalikult varases ehk lokaalses staadiumis.

«Tuginedes teadusuuringutele saab seda edukalt teha, kui kasutada riskigrupi inimestel madaladoosilist kompuutertomograafilist uuringut,» selgitas Laisaar. «Varajase staadiumi kopsuvähi korral saab enamikul juhtudest rakendada kirurgilist ravi, sealjuures kasutades ka Eestis juba rutiinselt praktiseeritavat minimaalinvasiivset juurdepääsu, mis sageli vajab vaid ühte väikest operatsioonihaava. Selliselt opereeritud patsient paraneb kiiremini ja elab kauem,» lisas Laisaar.

Uuringu korraldamist vedas TAI, kelle registrite osakonna juhataja Piret Viiklepp avaldas heameelt, et perearstikeskused tulid praegusel keerulisel perioodil kaasa ja teostatavuse uuring osutus edukaks. «Perearstid ja -õed oma kompetentsi ja teadlikkusega patsientidest on just see oluline võti, kes suudavad riskirühmade inimesed nii-öelda välja sõeluda ning veenda neid tervist kontrollima. Tänu pühendunud pereõdede tegutsemisele ja uuringu koordinaatori toetusele jõudis kompuuteruuringule 97 protsenti uuringule suunatud riskirühma patsientidest,» ütles Viiklepp.

Tema sõnul on kopsuvähi üheks suurimaks riskiteguriks suitsetamine, mistõttu tuleb kindlasti edaspidi pöörata suuremat tähelepanu suitsetamisest loobumise nõustamisele.

Uuring viidi läbi kolmes Tartu perearstikeskuses, mille nimistutest kaasati 1200 patsienti vanuses 55–74 aastat. Nende seast selgitati välja praegused või endised suitsetajad, kes, arvestades suitsetamise kestust või kopsuvähi riskiskoori, kuulusid riskirühma. Suurenenud kopsuvähi risk tuvastati 206 patsiendil, kes kaasati sõeluuringusse ja suunati kompuutertomograafilisele uuringule. Uuringu käigus tuvastati kopsuvähk ühel patsiendil, keda raviti kirurgiliselt. Kompuutertomograafilise uuringuga tuvastati lisaks veel üks või mitu muud terviseprobleemi 186 patsiendil, kes suunati kopsuarsti või mõne teise erialaarsti konsultatsioonile.

Uuringu põhjal järeldati, et kompuutertomograafiline kopsuvähi sõeluuring on Eestis riskirühma patsientidel edukalt läbiviidav, kui patsientide riski väljaselgitamise ja uuringule suunamisega tegelevad perearstikeskuse õed ja arstid ning uuringut kirjeldavad radioloogid kindla metoodika alusel. Samuti osutus oluliseks eduteguriks uuringu koordinaatori roll.

Järgmise sammuna on Eesti haigekassa kokku kutsunud kopsuskriiningu juhtrühma, mille eesmärgiks on ette valmistada üleriigiline kopsuvähi sõeluuringu võimalik käivitamine.