/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2022/02/23/14383518t1h8db1.jpg)
Suuresti kodukontorites veedetud kaks aastat on inimeste tervisele mõjunud ning kõik hädad on hakanud nüüd järjest tihedamini jõudma töötervishoiuarstideni.
Kodukontorites tekkinud tervisehädad hakkavad jõudma arstideni
Confido Tartu arstikeskuse töötervishoiu arsti Sirly Nageli sõnul on pandeemia tõttu ka korralisi töötervishoiuülevaatusi edasi lükatud, kuid nüüd tuleb see ette võtta, kuna seaduse järgi tuleb kontroll läbida vähemalt iga kolme aasta tagant.
Dr Nageli sõnul on kaks viimast pandeemia-aastat teinud töötervishoiu ja regulaarse kontrolli varasemast veelgi tähtsamaks, kuna paljud inimesed ei tööta enam kontorikeskkonnas, vaid igaüks teeb oma tööd kus ja kuidas saab – kes söögilaua ääres taburetil istudes, kes voodis lamades või diivanil istudes.
«Paratamatult ei ole enamikus kodudes arvutitööks vajalikke ergonoomilisi laudu ja toole ning õigesti paigutatud ja paraja valgustugevuse lampe. Paljud teevad endale liiga ja töökeskkonnale hakatakse mõtlema alles arsti juurde jõudes või kui kuskilt juba kael või selg vale asendi tõttu tunda hakkab andma või silmanägemine märgatavalt halveneb,» nendib ta.
Töötervishoiuarsti roll on Nageli sõnul viimase paari aastaga muutunud keerulisemaks: «Me peame leidma vastused ja tuvastama põhjused neile vaevustele, mida inimesed ei ole ehk osanud seostadagi oma koduse mittestandartse arvutitöökohaga.»
Kontorikeskkonnas on tööandjad ju asjad enamasti ikkagi läbi mõelnud ja taganud töökohtadel vähemalt keskmisel tasemel baasergonoomika. Inimeste kodused olud on aga igaühel täiesti omamoodi ning olukord võib olla äärmusest äärmusesse.
Töötervishoiuarst aitab veale varakult jaole saada
Töötervishoid on dr Nageli sõnul loodud selleks, et aidata kaasa töötajate tervisele ja ohutu töökeskkonna loomisele ning ennetada tööga seotud haigestumisi. «Eesmärk on ju see, et inimene püsiks tervise juures ja töövõimelisena vähemalt eeldatava tööea lõpuni.»
Tegu on riigi poolt kõigile töötajaile kehtestatud kohustusliku tervise monitoorimise vormiga, mis on täienduseks vabatahtlikele tervisekontrollidele, mida iga inimene omal äranägemisel ette võtma peaks. «Kui mingi tervisnäitaja hakkab halvenema, tahame sellele ju võimalikult vara jaole saada, et inimene oskaks ise oma käitumist või harjumusi korrigeerida, mingit abivahendit küsida või siis saaks ta varakult saata vastava eriala arsti juurde ravi korraldamiseks,» sõnastab Nagel oma igapäevatöö sisu.
Seaduse kohaselt peab iga töötaja käima regulaarses töötervishoiukontrollis vähemalt iga kolme aasta tagant. Uuringute ja ülevaatuse baasil paneb töötervishoiuarst kokku otsuse tööandjale, kas inimene sobib antud ametis ja sellistel tingimustel töötama või tuleb mingeid muutusi teha ja abivahendeid kasutama hakata. Vahel on vaja juurde reguleeritavat töölauda või tooli; eraldiasetsevat hiirt või näiteks lisamonitori, eraldi klaviatuuri või peab sülearvuti tõstma silmade kõrgusele alusele, et säästa töötaja kaela ja silmi.
Kas saab ka konkreetset ravi või rohtusid?
Mis siis saab, kui mõnel kontrollis käival töötajal diagnoositaksegi suured terviseprobleemid? «Eks siis tuleb hakata olukorda lahendama. Võibolla aitab töökoha ergonoomilisemaks muutmine, kedagi tuleb nõustada puhkepauside ja liikumisharjumuse osas. Ka kodus ei tohi unustada, et iga tund tuleks tõusta, natuke venitada ja liigutada ennast, anda silmadele puhkust. Kui probleemid on suuremad, siis saame inimese suunata füsioterapeudi juurde, massaaži või juba taastusravisse,» selgitab dr Nagel, kuid siis on muidugi tööandja otsustada, kas ta saab seda inimesele võimaldada.
«Kuna töötervishoiuarst on eriarst, siis saan tõsise meditsiinilise probleemiga inimese saatelehega suunata ka Haigekassa süsteemis taastusraviarsti või mõne muu eriarsti juurde. Vajadusel saan välja kirjutada ka ravimeid näiteks valu vastu.»
Olulise tegurina toob Sirly Nagel välja, et Confidos saab inimesi aidata ka psühhosotsiaalsete probleemide puhul, sest samas majas tegutsevad vaimse tervise spetsialistid – õde, psühholoog ja vajadusel ka psühhiaater. Ka need mured on viimasel ajal sagenenud, sest paljudele ei sobi kodukontoriga piirduv eluviis.
«Kaob ära töö ja eraelu piir, inimesed on palju rohkem pinges. Inimesed on hakanud üle töötama, mitte vähem töötama – nad tunnevad, et peavad 24/7 olema kättesaadavad. Vaimne pingeseisund tekitab krooniliseks muutudes stressi tõttu paratamatult ka kehalisi pingeid luu-lihaskonnas. Tihti on kaasnenud sellega ka senisest veelgi väiksem liikumine ja kehaline aktiivsus. Kui varem pidi vähemasti tööle minema ja päeva jooksul mingid sammud ikka kogunesid, siis nüüd liikudes peaasjalikult kolmnurgas köögilaud – diivan – WC, jääb neid selgelt väheks.»
Olukorraga kohanema peavad nii töötajad kui tööandjad
Olukord ongi keeruline nii paljudele töötajate kui ka tööandjatele. Eesrindlikumad tööandjad on juba ise sisutanud oma töötajaile ergonoomilised töökohad kodudesse, hankides sobilikud lauad, toolid ja muu vajaliku või siis andnud töötajale rahalise toetuse vajaliku varustuse hankimiseks.
«Neid on aga siiski vähemus ning ülejäänutel tuleb nüüd hakata pandeemiaaja «viljadega» tegelema. Ega tööandja ju kõikide kodudes ei inspekteerimas ei hakka käima, tuleb inimestega vestelda ja nii püüda kaardistada murekohad ja võimalikud lahendusteed,» juhib ta probleemile tööandjate tähelepanu.
«Paljud inimesed ei tulegi ise selle peale, et neil võiks kodus midagi paremini olla korraldatud. Panemegi viimasel ajal ka oma otsuste peale kirja, et töötaja vajab seda, teist või kolmandat tööks kodukontoris – siis on vähemalt põhjendus ja spetsialisti soovitus, et minna tööandjalt abivahendeid küsima. See on ehk ka nö äratuskellaks neile juhtidele, kes pole veel märganud, et organisatsioonipoolset korraldamist vajavad ka inimeste kodused töötingimused.»