Uus Covid-19 vastane vaktsiin Nuvaxovid peaks Eestisse saabuma sel nädalal. Perearstide seltsi juhatuse liige Argo Lätt selgitab, mida võib oodata valgupõhisest koroonavaktsiinist.
Arst selgitab, mida on oodata Eestisse jõudvast uuest koroonavaktsiinist Nuvaxovid (11)
2020-2021. aastal läbi viidud 3. faasi kliiniliste uuringute alusel oli arsti sõnul Nuvaxovidi efektiivsuseks umbes 90 protsenti, mis on võrreldav mRNA põhiste vaktsiinide efektiivsusega, vahendab Med24.
«Nuvaxovid vaktsiin on hästi talutav. Kõrvalnähud on uuringute põhjal kerge kuni mõõduka raskusastmega. Sagedasemad kõrvalnähud on süstekoha hellus ja valu, lihasevalu, väsimus, peavalu, mis mööduvad üldjuhul paari päevaga,» kirjeldab Lätt.
Möödunud aasta 20. detsembril Euroopa Liidu müügiloa saanud vaktsiini kliinilised uuringud on läbi viidud kahe doosi manustamise kohta. Seetõttu ei saa immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitada Nuvaxovidiga esmase vaktsineerimiskuuri läbinuile tõhustusdoosi samuti Nuvaxovidiga, nendib Lätt.
«Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitus võimaldada vajadusel esmase vaktsineerimiskuuri lõpetamiseks kombineerimist Nuvaxovidiga põhineb teadmisel, et senine Covid-19 vaktsiinide kombineerimine on olnud samaväärselt tõhus üksnes sama vaktsiini kasutamisega esmases vaktsineerimiskuuris,» ütleb Lätt.
Nuvaxovidi võib soovi korral kasutada ka tõhustusdoosiks. Nuvaxovidi tõhustusdoosi kliinilised uuringud on alles käimas, aga arsti sõnutsi on võimalik tugineda esmastele teadmistele, mis viitavad, et Nuvaxovid kasutamine tõhustusdoosina pärast esmast vaktsineerimiskuuri teiste vaktsiinidega annab samaväärse kaitse.
«Praegu on piiratud andmed Nuvaxovid'i efektiivsuse kohta teiste probleemsete variantide, sealhulgas omikroni vastu. Ettevõte on alustanud tööd ka omikronile omase versiooni kallal. Kuigi on vaja täiendavaid kinnitavaid andmeid, näitavad esialgsed ja uurimuslikud andmed, et Nuvaxovid toodab omikroni variandi vastu neutraliseerivaid antikehi,» märgib Lätt.
Mis on Nuvaxovid?
Nuvaxovid on niinimetatud traditsiooniline vaktsiin ehk see sisaldab juba valmis antigeeni — koroonaviiruse ogavalku. Teises seni kasutuses olnud vaktsiinides tehakse antigeenina toimiv ogavalk inimese kehas vaktsiini mRNAs oleva info põhjal (Pfizer- BioNTech Comirnaty, Moderna Spikevax ) või viirusvektorisse pakitud DNAs oleva info põhjal (AstaZeneca Vaxzevria, Janssen).Kui inimesele manustatakse vaktsiini, tunneb immuunsüsteem selle ära võõrvalguna ja hakkab selle vastu tootma loomulikuks kaitseks antikehi ja T-rakke.