Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Arst Covid-19 läbi põdenutest: kurvad on olukorrad, mil omaksed eakat enam koju ei võtagi

Copy
Lääne-Tallinna keskhaigla Covid-19 osakonnad
Lääne-Tallinna keskhaigla Covid-19 osakonnad Foto: Sander Ilvest

«Koroonateema on inimesed tõsiselt ära väsitanud. Sõna «Covid» tekitab juba nahasügelust ja allergiat,» nendib Lääne-Tallinna keskhaigla aasta arstiks valitud I nakkusosakonna juhataja Nele Rasmann. Ta sõnul on koroonaajal arstide ampluaa laienenud, sest tihtipeale on koroonaviirusnakkusega patsiendi suuremaks probleemiks hoopis infarkt, ajuinfarkt või midagi muud, vahendab Med24.

«Kui enne saime öelda, et need patsiendid ei lähe kuidagi nakkushaiguste alla ja võisime patsiente teatud mõttes valida, siis praegu on kõige olulisemaks see, et tal on Covid nakkus ja seega peame vastu võtma. Lisaks on hästi palju geriaatrilisi patsiente, kelle puhul samuti osadel on Covid oluline, osadel mitte. Nende puhul ilmneb, kui nõrk on Eesti sotsiaalsüsteem,» ütleb Rasmann. 

Kui osal juhtudest need inimesed haiglaravi ei vajakski, siis sugulased ütlevad arsti sõnul midagi sellist: «Tal on ju Covid. Ma ei saa teda enam koju võtta!» Kui isolatsiooniaeg on möödas, tahetakse eakas lähedane taastusravile saata ehkki tegu on näiteks üle 90-aastasega. «Meie peame hakkama kohta otsima, kuhu patsient edasi saata, ainult mitte koju. Kurvad olukorrad on need, kui omaksed teatavad, et nad oma eakat koju enam ei võtagi. Selliste asjadega pole me varem kokku puutunud, sest meil pole geriaatrilist poolt nii palju olnud,» nendib Rasmann.

«Need ei ole erandid. Seda on hästi palju,» tõdeb arst. «Vahel lähevad sul suusad risti enda tõekspidamistega. Näiteks, kui on vanainimene, kelle kohta sa tead, et ta varsti kustub. Ta surub hambad kokku, olles otsustanud, et tema enam ei söö ehkki ta neelata saab. Mõne lonksu võtab, aga ilmselgelt mitte nii palju, nagu on ette nähtud,» ütleb Rasmann. Juhendite järgi peaks talle nasogastraalsondi paigaldama ja vägisi söötma. «Mina olen sellele kategooriliselt vastu, kuid juhendid nõuavad,» sõnab arst.
Mõned sugulased nõustuvad patsiendi otsusega, aga teised nõuavad sondi. «Ma ei ole eutanaasia poolt. Ma tunneksin ennast mõrtsukana ja kindlasti poleks mina see, kes julgeks mürgisüsti teha, aga seda ma aktsepteerin täielikult, kui inimene on otsustanud mitte süüa. Ma arvan, et hääbumine mittesöömise tagajärjel on väga normaalne lahkumisviis.»

Märksõnad

Tagasi üles