E, 30.01.2023

Riik lihtsustab erivajadustega inimeste iseseisvat toimetulekut

BNS
Riik lihtsustab erivajadustega inimeste iseseisvat toimetulekut
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ratastool ja trepp. Foto on illustratiivne
Ratastool ja trepp. Foto on illustratiivne Foto: www.freepik.com

Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise ligipääsetavuse eelnõu, millega lihtsustatakse erivajadustega inimeste iseseisvat toimetulekut.

Elektrooniliste toodete ja teenuste arendamisel ning pakkumisel tuleb ettevõtjatel edaspidi arvestada ka erivajadustega nagu nägemis- või kuulmispuue või probleemid motoorikaga.

«Mul on hea meel, et ka riigikogus mõistetakse, kuivõrd oluline on kõigi Eesti inimeste kaasamine igapäevastesse ühiskondlikesse tegevustesse. Seni on ligipääs toodetele ja teenustele olnud teatud osale elanikkonnast erinevatel põhjustel jätkuvalt keeruline,» ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. «Just tehnilised lahendused on olnud muuhulgas põhjuseks, miks osa elanikkonnast ei ole saanud soovitud määral kas õppida, töötada või mõnel muul moel ühiskonda kaasatud olla.»

Ministri sõnul ei saa aga tehnoloogia tormilise arengu juures unustada erivajadusega inimesi, kes peavad samuti saama erinevaid elektroonilisi tooteid ja teenuseid kasutada. «Kaasavamatest lahendustest võidavad nii puudega inimesed, lapsed, eakad kui igaüks, kellel ajutine tervisehäda ei võimalda kõiki meeli kasutada.»

Uued reeglid puudutavad tarbijatele suunatud tooteid ja teenuseid nagu finantsteenused, e-kaubandus, infotablood ja iseteenindusterminalid, elektroonilise side teenused ja lõppseadmed, audiovisuaalmeedia tarbimiseks vajalikud teenused, e-raamatu teenus, hädaabiühendus, arvutite riistvara- ja operatsioonisüsteemid. Eesmärk on, et inimene ei jää toodete ja teenuste kasutamisel oma erivajaduse tõttu hätta, vaid leiab alternatiivse formaadi.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on kasutaja teekond ja -mugavus oluline kõigile inimestele. «Uued ligipääsetavuse nõuded tagavad, et ka elektroonilised teenused ja seadmed oleksid mugavalt ja kasutajasõbralikult kasutatavad eriti neile, kel pole võimalik mõnd meelt kas ajutiselt või püsivalt kasutada, aga ka neile, kel erivajadust pole. Ligipääsetav teenus on inimesele paremini tajutav, mõistetav, mugavamalt kasutatav ja töökindlam,» selgitas Sutt.

Minister tõdes, et digiligipääsetavuse tagamine taandub sageli teadlikkusele. «Ligipääsetavusest tuleb rohkem rääkida, eriti just uute nõuete ja nende praktilise rakendamise vaates, ning jagada nii asutuste kui arendajatega juhiseid ja parimaid praktikaid. Näiteks MKM-is lisame digiligipääsetavuse teema teenuse omanike koolitusprogrammi, aga valmistame ette ka vastavat Digiriigi Akadeemia kursust,» tõi Sutt näiteid.

Ligipääsetavuse seadusega võetakse üle niinimetatud ligipääsetavuse direktiiv, mille arutelusid juhtis Eesti 2017. aastal Euroopa Liidu eesistumise ajal. Kõikides liikmesriikides kehtivad ühesugused ligipääsetavusnõuded hõlbustavad piiriülest kaubandust ja inimeste vaba liikuvust. Nõuete ühtlustamisest saavad kasu ka ettevõtjad, kes saavad tooteid ja teenuseid siseturul piiriüleselt pakkuda lihtsamalt, sest ühtsete nõuete kehtides ei pea nad enam arvestama erinevates liikmesriikide erinevate eeskirjadega.

Kui ettevõtja kahtleb, kas konkreetne toode või teenus peab vastama eelnõu nõuetele, saab ta praegu pöörduda küsimustega vastava valdkonna ministeeriumi poole. Eelnõu jõustudes on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil järelevalve toimingute käigus pädevus otsustada, millised tooted ja teenused peavad ligipääsetavusnõuetele vastama.

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõuga ei kehtestata nõudeid tehiskeskkonnale. Samuti ei kohaldu uus seadus mikroettevõtjast teenuseosutajale ning toodetega tegelevale mikroettevõtjale on seatud üldisest leebemad dokumenteerimise nõuded.

Ligipääsetavuse seaduse eelnõu väljatöötamisel on koostööd teinud viis ministeeriumi: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium, siseministeerium, kultuuriministeerium ja sotsiaalministeerium.

Seadus on planeeritud jõustuma hiljemalt 2022. aasta 28. juunil. Normid kohalduvad alates 2025. aasta 28. juunist uutele toodetele, mis pärast seda kuupäeva turule lastakse ja alates 2025. aasta 28. juunist osutatavatele teenustele, väheste eranditega. Ühe erandina võib näiteks iseteenindusterminali kasutada teenuse osutamisel kuni terminali majanduslikult kasuliku tööea lõpuni, kuid mitte kauem kui 20 aastat pärast selle kasutuselevõttu.

Eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks määrati 10. märts.

Märksõnad
Tagasi üles