Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Riik toetab vaimse tervise teenuseid 1,3 miljoniga

Copy
Teadlik tähelepanu pööramine headele suhetele, toitumisele, unele, meeldivatele emotsioonidele ning liikumisele on keerulisel ajal toeks.
Teadlik tähelepanu pööramine headele suhetele, toitumisele, unele, meeldivatele emotsioonidele ning liikumisele on keerulisel ajal toeks. Foto: Shutterstock

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo allkirjastas sel nädalal määrused, millega avaneb uus taotlusvoor omavalitsustele vaimse tervise teenuste pakkumiseks ning kogukonna psühholoogi palgatoetuse maksmiseks. Ühtekokku on eraldatud vaimse tervise teenuste pakkumiseks omavalitsustes 1,3 miljonit eurot.

Vaimse tervise teenuste toetusega parandatakse abi kättesaadavust kodu lähedal, et toetada sellega Eesti elanike vaimset heaolu. Toetustest võivad omavalitsused tasuda omavalitsuste või tervisekeskuste juures töötavate psühholoogide palga- ja juhendamise kulusid ning laiendada pakutavate teenuste ja teraapiate valikut ja mahtu, näiteks loov- ja pereteraapiate pakkumisega, lähtuvalt kohapealsete inimeste vajadusest.

«Inimestel on abi vaja saada enne, kui mured väga suureks lähevad, mistõttu on vaimse tervise teenustele parema ligipääsu võimaldamine kriitilise tähtsusega. Jätkame eelmisel aastal alguse saanud toetusvoorudega nii sel kui kahel järgneval aastal, et laiendada vaimse tervise abi pakkujate ringi, õppida kogemustest ning töötada üheskoos omavalitsustega pikaajaliste lahenduste suunas,» sõnas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Covid-19 pandeemia tingimustes on elanikkonna vaimne tervis halvenenud – uuringud näitavad vaimse tervise probleemide kasvu ja heaolu vähenemist elanikkonnas ning varasemalt vaimse tervise häireid kogenud inimeste seisundite süvenemist. Juba enne pandeemiat olid vaimse tervise probleemid üheks peamiseks tervisekaotuse põhjuseks, kuid abi kättesaadavus piiratud.

Vaimset tervist puudutavate teenuste kättesaadavuse parandamise vajadus kohalikes omavalitsustes ilmnes ka mullu kevadel sotsiaalministeeriumi vaimse tervise staabi läbiviidud küsitlusuuringust, kus osales 75 kohalikku omavalitsust 79-st. Uuringu käigus selgus, et 72 protsenti omavalitsuste hinnangul on vaimse tervise abi vajadus koroonakriisis kasvanud. Vajalikuks peeti psühholoogilise abi pakkumist omavalitsuse korraldamisel. Kõige enam vajavad abi lapsed, pered ja vanemad inimesed ning peamised probleemid on seotud peretülide ja -vägivallaga.

«Kohalikele omavalitsustele on väga tähtis, et riik toetab vaimset tervist edendavate teenuste kättesaadavuse parandamist nii rahaliselt kui ka nõustamisega. Eesti inimeste tervise eest seismisel on olulise tähtsusega kohalike omavalitsuste ja riigi koostöö, kuhu kindlasti tuleb kaasata ka kogukondi, sest teema vajab laiaulatuslikku panustamist ja võimestamist. Julgustame kohalikke omavalitsusi taotlema taotlusvoorudest rahalisi vahendeid omavalitsustele vaimse tervise teenuste pakkumiseks ning kogukonna psühholoogi palgatoetuse maksmiseks,» ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei.

Vaimse tervise teenuse ja kogukonna psühholoogi palgatoetust kohalikule omavalitsusele on lubatud kasutada kulude katteks, mis tekivad terve 2022. aasta jooksul ning selleks on kavandatud 1,3 miljonit eurot. Toetuse taotlemine toimub jooksvalt alates taotlusvooru avamisest ning taotluse esitamise hiliseim kuupäev on 15. detsember 2022.

Tagasi üles