Artikli kirjutamise hetkel ei ole Eestilt varjupaika küsinud veel ükski Ukraina pagulane. ETV «UV faktor» 25.02 erisaates prognoosis Politsei- ja Piirivalveameti direktor Elmar Vaher, et lähiajal võib Eestisse jõuda šokeeriv hulk, lausa 50-60 000 Ukraina sõjapõgenikku, mis on võrdväärne Pärnu-suuruse linna elanikkonnaga. Meenutame, et 2014-2015 Vene-Ukraina relvakonflikti tagajärjel palus Eestilt rahvusvahelist kaitset kõigest 151 Ukraina kodanikku, kellest 59-le inimesele võimaldati varjupaik. Tol perioodil Eestisse saabunud ukrainlaste numbreid tuleb mõistagi võtta reservatsiooniga, varjupaigamenetluse kõrval saabuti siia ka töörände alusel.
Ebakindlust või suisa hirmu suure hulga põgenike lõimimise ees Eesti ühiskonda vähendab teadmine, et võrreldes teistest kolmandatest riikidest pärit varjupaigataotlejatega, ootab ukrainlasi Eestis märkimisväärne turvavõrgustik. Siin on ees ootamas kaasmaalastest kogukond, paljudel juhtudel ka sugulased ja sõbrad. Samuti kergendab ukrainlaste Eesti ühiskonda integreerumist sarnane kultuuri- ja komberuum ning ühine vene ja inglise keele kõnelemisoskus.
Pagulaslaste haridustee jätkamise toetamine vajab otsustavust
Arvestades, et Ukraina on välja kuulutanud üldmobilisatsiooni ega lase enam täiseas meestel kodumaalt lahkuda, jõuavad Eestisse valdavalt kõige haavatavamad grupid – naised ja alaealised. See tõik seab meie ühiskonnale täiendava väljakutse – esmatähtis on tagada tuhandete kui mitte isegi kümnete tuhandete pagulaslaste ja -noorte haridustee võimalikult kiire ja valutu jätkumine.
Eesti seaduste järgi asub varjupaigataotlejast või ka kaitse saanud perest pärit laps õppima elukohajärgsesse kooli või lasteaeda. Seejuures on põhikool kohustatud võtma vastu kõik selleks soovi avaldanud koolikohustuslikud lapsed, kelle jaoks on tegu elukohajärgse kooliga. Arvestades prognoositavat alaealiste põgenike hulka, peavad hariduskorraldajad, omavalitsused ja kõik koolipered tegema otsustavaid ettevalmistusi pagulaslaste ja nende perede vastuvõtmiseks ning toetamiseks.