Uuring põhineb 20 riigi (sh USA, India, Inglismaa ja Peruu) andmetel. Eelmise aasta oktoobri lõpu seisuga oli vanema kaotanud lapsi 5,2 miljonit. Kõige suurem osa neist - 2,1 miljonit last - olid 10–17-aastased noorukid. Kuni neljaaastaste seas kaotas vanema pool miljonit last ja 5 kuni 9-aastaste seas 740 000.
Maailma statistika ütleb, et 76 protsendil juhtudest on laps kaotanud oma isa. Arvutused näitavad, et suurim oli orvuksjäämise määr Peruus ja Lõuna-Aafrikas, vastavalt 8 ja 7 last iga 1000 lapse kohta.
Vanema või sugulastest-vanavanematest hooldaja kaotus tekitab suurema vaesuse, ärakasutamise ja seksuaalse vägivalla või väärkohtlemise, HIV-nakkuse, vaimse tervise probleemide ja tõsise stressi ohu. Teadlased nõuavad, et pandeemiale reageerimise jõupingutustesse tuleks kiiresti kaasata tõenduspõhised programmid orvuks jäänud lastele, peresid tuleb majanduslikult toetada ja vältida laste paigutamist hooldusasutustesse.
Uuringu autor dr Juliette Unwin (Londoni Imperial College): "Nii kõrged kui meie hinnangud orvuks jäämise ja hooldajate surmade kohta ka on, on need tõenäoliselt alahinnatud ja me eeldame, et need arvud kasvavad, kui andmed COVID-19 surmajuhtumite kohta muutuvad kättesaadavaks. Näiteks WHO hinnangul on täpsed andmed COVID-19 surmajuhtumite kohta Aafrikas piiratud ja tegelikud kaotused on tõenäoliselt 10 korda suuremad kui praegu teatatakse. Järelikult /…/ COVID-19-ga seotud orvuks jäämist ja hooldajate kaotust alahinnatakse samuti drastiliselt. Reaalajas värskendatud andmed näitavad, et 2022. aasta jaanuari seisuga oli tegelik koguarv 6,7 miljonit last.”
Enne COVID-19 pandeemiat oli maailmas hinnanguliselt 140 miljonit orvuks jäänud last. HIV/AIDSi epideemial kulus 10 aastat, et jätta vanemata 5 miljonit last, aga koroona tegi seda kahe aastaga - peame tegutsema kiiresti, et tuvastada nende numbrite taga olevad lapsed, et nad saaksid arenguks vajalikku tuge, ütleb uuringu üks autoritest prof Lorraine Sherr.
Autorid märgivad, et nende matemaatiline analüüs põhineb parimatel saadaolevatel andmetel, kuid paljudel riikidel puuduvad usaldusväärsed surmajuhtumite või sündimuse aruandlussüsteemid.
https://www.thelancet.com/journals/lanchi/article/PIIS2352-4642(22)00005-0/fulltext