P, 29.01.2023

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik soovib tervishoiu rahastamist oluliselt muuta

PM Tervis
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik soovib tervishoiu rahastamist oluliselt muuta
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tanel Kiik
Tanel Kiik Foto: Remo Tõnismäe

Tervishoiu rahastamine tuleb põhjalikult üle vaadata, sest pole piisav ega vajadustele paindlik, teatas tervise- ja tööminister Tanel Kiik täna Nordic Hotel Forumis toimunud harvikhaiguste päevale pühendatud ümarlaual.

«Tervishoid saab igal aastal viis protsenti ravivajadusest vähem raha, mistõttu kümned tuhanded inimesed jäävad plaanilisest ravist ilma,» tõdes Tanel Kiik. «Selleks, et jõuda Euroopa Liidu keskmisega samale tasemele, peaks igal aastal panema üks miljard eurot rohkem.»

Praegune rahastussüsteem pole piisavalt paindlik, sest kõik on pandud paika kvootidega, mida pole inimese personaalseid vajadusi arvestades võimalik muuta. «Mingi osa eelarvest tuleb jagada teiste kriteeriumide alusel, sest harvikhaiguse puhul inimene pole süüdi oma haiguse eripäras,» rääkis Tanel Kiik.

«Inimese vaates pole vastuvõetav, et riigil on plaan, mis saab teoks näiteks ühe aasta pärast. Tema jaoks toimib riik eraldi valdkondades killustatult. Inimesed käivad ja täidavad eri ametkondades oma pabereid, et teenust saada.»

Me näeme praegu nii harvikhaiguste kui ka teiste haiguste puhul ülimalt õhukeseks optimeeritud süsteemi, kus antakse kõrgel tasemel ravi, kuid hilisem nõustamine ja järel-ravi puudub.

«Oluline on vaimse tervise küsimus, kuidas toetada lahendusi lähedaste ja töökaaslaste tasandil, sest vaimse tervise ekspertide puudust pole võimalik paari aastaga lahendada,» selgitas Tanel Kiik. «Süsteem peab olema paindlik. Kui kõik on kvoodiga paigas, siis ei saa personaalseid lahendusi pakkuda.»

Harvikhaiguste kompetentsikeskuse loomine ja kodanikuühenduste tegevus mängivad Tanel Kiige sõnul olulist rolli, et survestada raviasutusi ja poliitikuid. Põhjamaadega sarnase teenuse pakkumiseks ei piisa kõigest 5-protsendilisest panustamisest sisemajanduse kogutoodangust. Eesmärgiks tuleb seada 7 - 8-protsendiline panus ja tulevikus isegi 10-protsendiline panus.

Vabatahtlikud organisatsioonid teevad palju tööd, et jõuda harvikhaiguste ravimite rahastuseni Haigekassa poolt ning riik võiks neile olla partneriks. Esimese sammuna võiks vabatahtlike fondide poolt tehtud annetused vabastada praegu kehtivast 9-protsendilisest käibemaksust. «Mina ei koguks seda käibemaksu,» ütles Tanel Kiik.

Tervishoiu rahastamine tervikuna tuleb üle vaadata koos sotsiaalvaldkonnaga, millega Tanel Kiik lubas algust teha.

Arutelust võtsid osa tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Tartu Ülikooli Kliinikumi Harvikhaiguste Kompetentsikeskuse eestvedaja prof. Katrin Õunap, Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane, Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloog-ülemarst-keskuse juhataja dr. Mariken Ross, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht ning harvikhaigust põdeva 6aastase tütre ema Maarja Krais-Leosk, SA Eesti Agrenska Fondi juhatuse liige Meelis Joost. Ümarlauda modereeris Urmas Vaino.

Ümarlaua kokkukutsujaiks on Eesti Puuetega Inimeste Koda ning SA Eesti Agrenska Fond

Harvikhaiguseks peetakse haigust, mis esineb kuni viiel inimesel 10 000st, Eestis on haruldasi haigusi põdevaid inimesi umbes 90 000.

Märksõnad
Tagasi üles