P, 29.01.2023

Haigekassa otsib võimalusi harvikhaiguste tugispetsialistide rahastamiseks

PM Tervis
Haigekassa otsib võimalusi harvikhaiguste tugispetsialistide rahastamiseks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Haigekassa juht Rain Laane.
Haigekassa juht Rain Laane. Foto: Tairo Lutter

Haigekassa asub otsima lahendust, kuidas rahastada harvikhaiguste tugispetsialiste, kes pole tervishoiuspetsialistid, kinnitas Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane täna Nordic Hotel Forumis toimunud harvikhaiguste päeva ümarlaual.

«Võtsin ümarlaualt kaasa probleemi, kuidas luua ultraharvikhaiguste puhul tugimeeskondi, et aidata nii haigel kui ka tema lähedasel ees seisvat teekonda läbi käia,» ütles Rain Laane.

«Praktikas määrab tulemuse spetsialistide hulk, kes nõu saavad anda.»

Samuti teeb Haigekassa harvikhaiguste raviks mõeldud ravimite rahastusotsuse menetlemisel mööndusi: taotlused võivad olla inglise keeles ja majandusanalüüs ei pea vastama Eesti oludele. «Kui kogu maailmas on näiteks seitse just sellist haiget, siis pole ravimite puhul võimalik tavapäraseid nõudeid täita,» lausus Rain Laane.

Tegemist on lahendusega, et algselt maksab kulud kinni ravimi tootja. Kui ravim aitab ja järelmõjusid pole, tasutakse arve tervisekassast. «Peame samuti leidma lahenduse olukorrale, kui hiljem selgub, et patsiente on sadu,» tõdes Rain Laane.

Samas tuleb muudatuste tegemiseks leida poliitilist toetust, sest praegu kirjutab seadus väga täpselt ette, mida peab ravimite rahastamisel arvestama. «Vabatahtlikud vähiravifondid kipuvad praegu lõhki minema, sest kui tervishoius on raha vähe või pole üldse, siis tuleb fondi arengule sein ette,» lisas Laane.

Arutelust võtsid osa tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Tartu Ülikooli Kliinikumi Harvikhaiguste Kompetentsikeskuse eestvedaja prof. Katrin Õunap, Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane, Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloog-ülemarst-keskuse juhataja dr. Mariken Ross, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht ning harvikhaigust põdeva 6aastase tütre ema Maarja Krais-Leosk, SA Eesti Agrenska Fondi juhatuse liige Meelis Joost. Ümarlauda modereeris Urmas Vaino.

Ümarlaua kokkukutsujaiks on Eesti Puuetega Inimeste Koda ning SA Eesti Agrenska Fond.

Harvikhaiguseks peetakse haigust, mis esineb kuni viiel inimesel 10 000st, Eestis on haruldasi haigusi põdevaid inimesi umbes 90 000.

Märksõnad
Tagasi üles