/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/11/08/14189316t1h024e.jpg)
Eesti teadlase kaasabil valminud rahvusvahelises uuringus leiti, et ühiskondlik surve õnnelik olla võib teha «õnnelike riikide» elanike vaimsele tervisele hoopis karuteene, vaheda Novaator.
Õnnelikkus ei lase olla õnnelik
«Soov olla õnnelik on igati loomulik. Enamik inimesi tahab seda kogeda ja on arusaadav, kui püütakse leida võimalusi heaolutunde suurendamiseks,» ütleb Tartu ülikooli isiksusepsühholoogia teadur Liisi Ausmees. «Lihtsalt kui pidev õnnetunne on otsene eesmärk, on seda võimatu saavutada ning tagajärg paraku hoopis vastupidine.»
Mulluses WHR-is oli neljandat aastat järjest maailma õnnelikem riik Soome, millele järgnesid Taani, Šveits, Island, Holland, Norra ja Rootsi.
«Nendes riikides, kus on keskmine õnnelikkuse skoor väga kõrge, ilmnes märgatavalt tugevam negatiivne seos ühiskondlike ootuste ja emotsionaalse enesetunde vahel,» osutab Ausmees. Teisisõnu tuli õnnelikemates riikides eriti teravalt esile, et mida rohkem tundsid vastajad survet mitte olla masendunud või ärev, seda rohkem esines neil depressiivseid sümptomeid ja seda rahulolematumad nad olid oma eluga.
«Samas ikkagi peab ütlema, et keskmiselt inimesed tõesti on nendes riikides oma eluga rohkem rahul,» juhib ta tähelepanu.