P, 29.01.2023

Kas haigekassa võib vaktsineerimata inimeselt koroonahaigusele kulunud raviraha tagasi nõuda?

Ly-Marleen Tamme
, Terviseportaali reporter
Kas haigekassa võib vaktsineerimata inimeselt koroonahaigusele kulunud raviraha tagasi nõuda?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
2021. aastal küsib Eesti Haigekassa tagasi 1 901 376 eurot raviraha.
2021. aastal küsib Eesti Haigekassa tagasi 1 901 376 eurot raviraha. Foto: Mihkel Maripuu/Scanpix

Haigekassa nõuab igal aastal nii eraisikutelt kui ka raviasutustelt tagasi miljoneid eurosid raviraha. Mullu esitas haigekassa 2410 nõuet summas ligikaudu 1 901 376 eurot. Aastal 2020 esitati kokku 2 258 tagasinõuet summas 1 738 465 eurot, millest tänaseks on laekunud 1 362 512 eurot, ajatatud on 82 nõuet summas 197 908 eurot.

Tagasinõude võib esitada nii raviasutustele, liikluskindlustusseltsidele kui ka eraisikutele. Otsust ei tehta lihtsalt niisama. Raviasutustele esitatakse nõue juhul, kui on tuvastatud, et väljamakse oli põhjendamata, see tähendab, et haigekassa on maksnud hüvitist teenuse eest, mis on valesti või põhjendamatult osutatud. Samuti on esitatud nõudeid raviasutustele tehniliste kontrollide käigus avastatud vigade tõttu.

Eraisikute puhul esitatakse nõuded tervisekahjustuste tekitajate, Euroopa ravikindlustuskaardi väärkasutajate vastu ning põhjendamatult väljamakstud ajutise töövõimetuse hüvitiste korral. Samuti ei tohi tööandja haiguslehel olevale inimesele samaaegselt maksta palka, ka see on alus tagasinõudeks. Haigekassa ekspert Jelena Kont selgitas, et tavaline on olukord, kus ettevõte deklareerib töötaja eest sotsiaalmaksu, aga tegelikkuses ei maksa seda hiljem maksuametile ära. «Samal ajal on töötaja haiguslehel ja saab selle eest meilt hüvitist. Kui maksuamet tuvastab, et sotsiaalmaksu tegelikkuses ei maksta ning parandab andmed, on ka meil alus haigusraha tagasinõudmiseks,» märgib Kont.

Kõige sagedasemad tagasinõudmised kaasnevad liiklusõnnetuste korral ehk nõue kindlustusseltsile. «Inimene ei arvesta pettuse teed minnes või end purju juues, et hiljem tuleb pahanduse korral kinni maksta nii haigushüvitise pettused kui ka teisele inimesele kehavigastuste tekitamine, purjus peaga autoavariis viga saanud inimeste raviarvete hüvitamiseni välja,» selgitab Kont.

Kas haigekassa võib küsida vaktsineerimata inimeselt tagasi koroonaviiruse raviga soetud raviraha?

Eestis kehtib ühine riiklik ravikindlustus, millega tagab haigekassa võrdse kvaliteediga arstiabi kõigile kindlustatud inimestele. Hetkeseisuga on Eestis ravikindlustamata inimesi üle 82 000, kuid tegemist on umbkaudse arvuga, sest andmebaasis on üksjagu inimesi, kes pole kindlustatud ning haigekassal puudub teadmine, kas nad paiknevad Eestis või välismaal. Näiteks juhul, kui inimene on Eestis kindlustamata, võib ta olla aga kindlustatud näiteks riigis, kus ta töötab.

Covid-19 vastane ravi on küll kõigile tasuta sõltumata kindlustuse olemasolust ning asjaolust, kas inimene on koroona vastu vaktsineeritud või mitte, kuid kas on võimalik, et inimene avastab ühel hetkel oma postkastist koroonahaiguse raviraha tagasinõude? Teoorias jah, praktikas ei.

Esitades haigekassale hüpoteetilise olukorra, kui inimene, kes on saanud positiivse koroonatesti ning on sellest teadlik ja läheb sellest olenemata tööle ning nakatab teisi. Kas sellises situatsioonis võib vastutustundetult koroonalevitajalt tema tõttu nakatunud inimeste raviraha tagasi nõuda? Jah võib, seda juhul, kui haigekassale edastatakse kohtulahend, kus on tuvastatud, et konkreetne isik nakatas teist isikut. Siiani pole haigekassa sellist otsust teinud ning kinnitab, et ei plaani ka tulevikus teha.

Siinkohal on oluline mainida, et haigekassa ei teosta järelvalvet koroonapositiivsete liikumiste või tegevuste üle, sellega tegeleb terviseamet. Koroonahaiguse ravile kulunud raha mitte tagasi nõudmist vaktsineeritud või vaktsineerimata inimestelt kinnitab ka sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Helen Trelin. «Eesti Haigekassa ei plaani Covid-19 ravikulusid tagasi nõuda vaktsineerimata isikutelt. Vaktsineerimine on ennetus. Otsust vaktsineerida või mitte saab pidada kehalise enesemääramise õiguseks. Vaktsineerimine peaks olema inimese teadlik ja teavitatud otsus,» lisas Trelin.

Kui palju maksab «tasuta» ravi?

Tegelikkuses ei ole arstiabi mitte kunagi tasuta, tervishoiuteenuste tagamine on võimalik tänu riiklikutele maksudele. Haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna peaspetsialist Malle Avarsoo märkis üles mõned näited sageli esinevate haiguste tegelikest ravikuludest, mille kohta ravikindlustatud patsiendile arveid ei esitata.

  • Borrelioosi nakatunud ja haiglaravil viibiva inimese tohterdamine maksab haigekassale umbes 6000 eurot.
  • Pimesoolepatsientide ravile kulus haigekassal 2019. aastal üle 2,6 miljoni euro. Keskmiselt kulub ühe inimese pimesoolelõikusele üle 1100 euro.
  • Gripiravi maksab üldiselt paarisajast eurost kuni paari tuhande euroni ühe inimese kohta.
  • Kurgu- ja/või ninaneelumandli eemaldamine lapsel (kuni 17 eluaastat) maksab koos haiglas viibimisega keskmiselt 530 eurot. See sisaldab operatsiooni, anesteesiat, voodipäevi ja vajalikke laborianalüüse ning uuringuid. Täiskasvanu kurgu- ja/või ninaneelumandlite operatsiooni päevakirurgias läbiviimisel (st. patsient ei vaja üleöö jälgimist) maksab keskmiselt 455 eurot.
  • Normaalse vaginaalse sünnituse korral tasub haigekassa sünnitushaiglale umbes 1500 eurot, keisrilõikega sünnitus on kulukam, keskmiselt 1800-2000 eurot.
  • Trauma korral sõltub ravijuhu maksumus kahjustuse ulatusest. Näitaks kanna- ja jalapiirkonna liigeste ja sidemete traumaatilise venituse või nihestuse puhul on ravijuhu keskmine maksumus 573 eurot. Sõltuvalt vajadusest tehakse röntgenipilt enamasti kahes suunas ning vahel ka kompuutertomograafiia abil, millega hinnatakse inimese üldist terviseseisundit. Fikseerimisel lisandub kipslahas või ortoos.

Ravikindlustamata isikule pakutakse järgmiseid tervishoiuteenuseid:

  • HIV-nakkuse testimine, välja arvatud anonüümne testimine;
  • HIV-positiivsete ambulatoorsete infektsioonhaiguste teenused, välja arvatud teenusega seotud juhtumikorraldus;
  • tuberkuloosihaige ravi, välja arvatud tuberkuloosi otseselt kontrollitav ambulatoorne ravi ja tuberkuloosiravi konsiilium;
  • tuberkuloosikahtlase isiku või temaga kontaktis olnud isiku diagnostilised uuringud;
  • SARS-CoV-2 põhjustatud Covid-19 haiguse ravi ja sellega seotud tervishoiuteenused; SARS-CoV-2 põhjustatud Covid-19 nakkuskahtlase isiku diagnostilised uuringud ja nendega seotud tervishoiuteenused.
  • tubakast loobumise nõustamine;
  • narkootilist või psühhotroopset ainet või alkoholi tarvitava psüühikahäirega isiku päevaravi;
  • kuni 26-aastase (kaasa arvatud) isiku reproduktiivtervisealane nõustamine ja seksuaalsel teel levivate haiguste ennetamine;
  • sõeluuringus osalemisega seotud tervishoiuteenused ja sõeluuringu tulemusena vajalikuks hinnatud tervishoiuteenused.
Märksõnad
Tagasi üles