/nginx/o/2022/03/02/14402716t1h69c1.jpg)
Arvatakse, et autoimmuunhaigused, nagu reumatoidartriit ja 1. tüüpi diabeet, tekivad siis, kui autoimmuunsuse suhtes geneetiliselt vastuvõtlikud inimesed puutuvad keskkonnas kokku millegagi, mis paneb nende immuunsüsteemi ründama oma keha. Washingtoni ülikooli meditsiinikooli teadlased avastasid, et viirusnakkus võib käivitada protsessi, mis kulmineerub autoimmuunsuse tekkega kaua pärast infektsiooni taandumist.
Teadlased uurisid viirusnakkuse mõju T-rakkudele, immuunrakkude rühmale, millel on paljudes autoimmuunhaigustes võtmeroll. Hiirtega läbi viidud uuringus näitasid teadlased, et hiire roseoloviirus nakatab tüümust ehk harkelundit – organit, kus tuvastatakse ja elimineeritakse ennasthävitavad T-rakud – see häirib organi skriinimisprotsessi. Mitmed kuud pärast nakatumist areneb hiirtel mao autoimmuunhaigus, mida juhivad ennasthävitavad T-rakud, vahendab Washingtoni ülikool.
Uuring, mis avaldati 28. veebruaril ajakirjas Journal of Experimental Medicine, kirjeldab varem tundmatut viisi, kuidas viirus võib autoimmuunsuse vallandada. Lisaks viitab see sellele, et inimese roseoloviirused, hiire roseoloviiruse lähisugulased, annavad alust inimeste autoimmuunhaiguste võimalike põhjuste uurimiseks.
«On väga raske leida süüdlast kuriteos, mis pole kunagi olnud isegi kuriteopaigas,» ütles uuringu vanemautor, professor Wayne M. Yokoyama. «Arstina vaatame sageli otse haigesse koesse ja kui viirust ei leia, siis järeldame, et haigust ei põhjustanud viirus. Siin on aga olukord, kus viirus teeb oma kahju hoopis mujal – viirus läheb harknäärmesse, kus T-rakud läbivad protsessi, mille käigus valitakse välja need rakud, mis on kasulikud immuunkaitseks, kuid vabanevad ka T-rakkudest, mis tõenäoliselt kahjustavad organismi enda kudesid. Ja me avastame, et kogu see protsess, T-rakud, mis ei tohiks tüümusest lahkuda, väljuvad ja ilmuvad kuude pärast maos, põhjustades autoimmuunhaigust kohas, mis pole kunagi viirusega nakatunud.»
Inimese ja hiire roseoloviirused kuuluvad herpesviiruste perekonda. Inimestel põhjustavad roseoloviirused roseoolat, kerget lapseea haigust, millega kaasneb mõnepäevane palavik ja lööve. Enamik inimesi on lasteaias käimise ajaks nakatunud vähemalt ühe roseoloviirusega. Nagu teisedki herpesviirused, jääb viirus niiöelda uinunult organismi ja põhjustab harva sümptomeid pärast esmast nakatumist.
Teadlased on pikka aega kahtlustanud, et roseoloviirused võivad olla seotud autoimmuunsusega. Kuid viiruste lokkav esinemine muudab selliste seoste uurimise keeruliseks. Raske on otsida erinevusi nakatunud ja nakatumata inimeste vahel, kui peaaegu kõik on varases eas nakatunud.
Selle asemel uurisid Yokoyama ja laste reumatoloog dr Tarin Bigley hiire roseoloviirust – hiljuti avastatud viirust, mis nakatab looduses hiirte harknääret ja T-rakke. Teadlased nakatasid viirusega vastsündinud hiiri. 12 nädalat hiljem oli kõigil hiirtel tekkinud autoimmuunne gastriit ehk maopõletik, kuigi nende kõhus polnud viirusest märke. Kui viirus kõrvaldati esimestel päevadel viirusevastase raviga kiiresti, samal ajal kui see veel aktiivselt paljunes, ei tekkinud hiirtel kolm kuud hiljem gastriiti. Kui aga teadlased ootasid viirusevastase ravimi andmisega hiirte kaheksa nädalaseks saamiseni – pärast aktiivse infektsiooni taandumist, kuid enne, kui hiirtel ilmnesid kõhuprobleemide tunnused –, ei mõjunud ravim üldse; hiirtel tekkis siiski mõni nädal hiljem gastriit.
Teadlased juba teavad, et viirusinfektsioon võib põhjustada autoimmuunsust, kui mõned viiruse valgud sarnanevad inimese normaalsetele valkudele. Antikehad, mille eesmärgiks on võtta sihikule viirus, hakkavad seega ründama ka inimrakke.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)