Põhjus, miks mineraalaineid ei tohi üle tarbida

Toidulaual peab olema piisavalt juur- ja puuvilju, täisteratooteid, küllastamata rasvu (oliivõli, avokaado jne), taimseid valgu- ja kiudaineallikaid (seemned, pähklid, oad ja herned) ja täisväärtuslikke valgu allikaid. Foto: Shutterstock

«Kui vitamiinide puhul saame öelda, et väga palju kahju me nendega teha ei saa ja pole ka kindel, kas kasu saame, siis mineraalainetega on lugu teine. Nende tarvitamine peab olema kindlasti väga põhjendatult läbimõeldud otsus, kuna ületarvitamisel need ladestuvad, tekivad kliinilised sündroomid ja kahju organismile,» nendib dr Susan Sündema, Ida-Tallinna keskhaigla üld- ja onkoloogilise kirurgia keskuse sisearst.

Mineraalaineid on vaja väga vähesel määral. Nii nende liigne kui liiga vähene hulk võivad viia organismi talitluse häireteni, tõdeb Sündema ajalehes Tervisemeeter. Mineraalainete defitsiidini võivad viia (ühekülgne) vaegtoitumine, alkoholi ja kohvi liigne tarvitamine, suitsetamine ja kroonilised haigused ja nendega kaasnev polüfarmakoteraapia.

Mitmekülgne toitumine katab reeglina organismi mineraalainete vajaduse ja pole põhjust neid purgist juurde võtta.

Teatavate vitamiinide ja mineraalainete madalam tase esineb erinevatel põhjustel arsti sõnul eakate vanusegrupis sagedamini – olgu välja toodud kaltsiumi, D-vitamiini ja B12 defiitsiit.

Luuhõrenemise ja osteoporoosi puhul on mõistlik uurida ka D-vitamiini taset. 

«Kui patsiendil on analüüside alusel aneemia ehk kesvveresus ehk hemoglobiin madal, siis kindlasti tuleb alustada raua, B12 ja foolhappe taseme määramisega,» ütleb Sündema.

Tähelepanu tuleb pöörata bariaatrilise operatsiooni läbinutele. Patsiendid, kel on eemaldatud erinevatel põhjustel soole osa, võivad praegu edukalt elada kõrge eani, aga nad võivad selleks vajada mingil hetkel teatavat toetust.