Regulaarne kofeiini tarbimine võib muuta aju struktuuri

Joo ka kohvi mõõdukalt! Foto: Shutterstock

Kohv, koola-või energiajook – nendes sisalduv kofeiin on maailma enim tarbitav psühhoaktiivne aine. Baseli ülikooli teadlased näitasid uuringus, et regulaarne kofeiini tarbimine võib muuta aju hallainet. Mõju näib siiski olevat ajutine.

Pole kahtlust — kofeiin aitab enamikul end erksamana tunda. Õhtuti tarbides võib see aga und häirida. Unepuudus võib omakorda mõjutada aju hallainet, nagu varasemad uuringud on näidanud. Kas regulaarne kofeiini tarbimine võib halva une tõttu mõjutada ka aju struktuuri? Dr Carolin Reicherti ning Baseli ülikooli ja UPK (Baseli ülikooli psühhiaatriahaigla) professor Christian Cajocheni juhitud uurimisrühm uuris seda küsimust uuringus, vahendab Medical Xpress.

Tulemus oli üllatav: uuringu osana tarbitud kofeiin ei põhjustanud uneprobleeme. Kuid teadlased täheldasid hallaine muutusi, nagu nad teatavad ajakirjas Cerebral Cortex. Hallaine viitab kesknärvisüsteemi osadele, mis koosnevad peamiselt närvirakkude rakukehadest, samas kui valgeaine koosneb peamiselt närvirakkude jätketest.

Uuringus osales 20 tervest noorest isikust koosnev rühm, kes kõik joovad igapäevaselt kohvi. Neile anti kahe kümnepäevase perioodi tarvis tablette ja paluti sel ajal mitte kofeiini tarbida. Ühe uurimisperioodi jooksul said nad kofeiiniga tablette; teise ajal olid tabletid ilma toimeaineta (platseebo). Iga kümnepäevase perioodi lõpus uurisid teadlased aju skaneerimise abil katsealuste hallaine mahtu. Samuti uurisid nad osalejate unekvaliteeti unelaboris, registreerides aju elektrilise aktiivsuse (EEG).

Andmete võrdlus näitas, et osalejate une sügavus oli võrdne, hoolimata sellest, kas nad olid võtnud kofeiini või platseebokapsleid. Kuid uurijad nägid hallaines olulist erinevust sõltuvalt sellest, kas uuritav oli saanud kofeiini või platseebot. Pärast 10 päeva platseebot ehk kofeiinist hoidumist oli hallaine maht suurem kui pärast kofeiinikapslite võtmise perioodi.

Erinevus oli eriti silmatorkav paremas keskmises temporaalsagaras, sealhulgas hipokampuses, ajupiirkonnas, mis on hädavajalik mälujälgede korrastamiseks ja salvestamiseks. «Meie tulemused ei tähenda tingimata, et kofeiini tarbimine avaldaks ajule negatiivset mõju,» rõhutab Reichert. «Kuid igapäevane kofeiini tarbimine mõjutab ilmselt meie kognitiivset riistvara, mis iseenesest peaks andma alust edasisteks uuringuteks.» Ta lisab, et varem on kofeiini mõju tervisele uuritud peamiselt patsientidel, kuid vaja on ka tervete isikute uuringuid.

Kuigi kofeiin näib vähendavat hallaine mahtu, oli see juba 10-päevast kohvikarsklust katsealustel märkimisväärselt taastunud.

Uuring ilmus teadusajakirjas Cerebral Cortex.

Artikkel ilmus Postimehe terviseportaalis esimest korda 19. veebruar 2021.