P, 5.02.2023

Eurobaromeeter: koroonapandeemia mõjus naistele rängalt

BNS
Eurobaromeeter: koroonapandeemia mõjus naistele rängalt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Koduvägivald. Lavastus.
Koduvägivald. Lavastus. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Tänavu jaanuaris ja veebruaris korraldatud Eurobaromeetri kiiruuring näitas, et koroonapandeemia on mõjunud naistele rängalt.

Kolm naist neljast ehk 77 protsenti leiab, et koroonapandeemia on suurendanud naistevastast füüsilist ja emotsionaalset vägivalda. Kõigis liikmesriikides peale Soome ja Ungari on see näitaja üle 50 protsendi, Kreekas aga koguni 93 ja Portugalis 90 protsenti.

Naised näevad vägivalla vähendamiseks mitut konkreetset võimalust: hõlbustada naistevastasest vägivallast teatamist, sealhulgas politseile; suurendada naiste võimalusi abi saada, näiteks vihjetelefonide kaudu; kasvatada teadlikkust ning koolitada politseitöötajaid ja kohtunikke ning suurendada naiste rahalist sõltumatust.

Mure töökaotuse, sissetuleku ja tuleviku pärast

38 protsenti vastajatest nentis, et pandeemia tõttu vähenes nende isiklik sissetulek. Kõige rohkem oli selle väite pooldajaid Kreekas 60 protsendiga ja kõige vähem Taanis 19 protsendiga. Eesti naistest kinnitas isikliku sissetuleku vähenemist 23 protsenti.

44 protsenti kõikidest vastanutest ja 35 protsenti Eestis leidis, et Covid-19 pandeemia on kahjustanud töö- ja eraelu tasakaalu. Mitmes riigis nõustus selle väitega üle poole vastajatest, näiteks Küprosel 68 protsenti, Kreekas 59 protsenti ja Maltal 58 protsenti.

Tähelepanuväärne on, et 21 protsenti kõigist naistest ja 14 protsenti Eestis vastanutest kaalub palgatööle kuluva aja püsivat vähendamist või on juba otsustanud seda teha.

Pandeemia algusest peale tunnevad naised peamiselt muret sõprade ja perekonna pärast 44 protsendiga, 37 protsenti tunneb ärevust ja stressi ning 33 protsenti üldist muret oma tuleviku pärast.

Umbes pooled alla 15-aastaseid lapsi kasvatavad naised leiavad, et koolide ja lasteasutuste sulgemisel oli suur mõju nende vaimsele tervisele.

Pandeemia ajal kannatasid enim just naised

47 protsendi arvates peaks Euroopa Parlament eelkõige võitlema naiste ja lastega kaubitsemise ja nende seksuaalse ärakasutamise ning naistevastase vaimse ja füüsilise vägivalla vastu. Samuti peaks 41 protsendi arvates parlament tegelema naiste ja meeste palgaerinevuse ja selle mõjuga nende karjäärile, 31 protsendi arvates naiste probleemidega töö- ja eraelu ühitamisel ning 30 protsendi arvates haavatavatesse rühmadesse kuuluvate naiste ja tütarlaste kaitsmisega.

Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola märkis, et Covid-19 pandeemia on kõige rängemalt tabanud just naisi. «Tabanud nii vaimselt kui majanduslikult. See peab lõppema. Euroopa Parlament teeb kõik, et olukord muutuks.»

Naiste õiguste komisjoni esimehe Robert Biedróni sõnul kinnitavad Eurobaromeetri uuringu tulemused seda, mida juba teati: koroonapandeemia mõjutas naisi ja tüdrukuid ebaproportsionaalselt tugevasti ja paljudel erinevatel viisidel.

«Alates soolise vägivalla kasvust kuni suurenenud hoolduskoormuseni, alates majanduslikust mõjust, mida pandeemia avaldas neile sektoritele, kus töötavad peamiselt naised, kuni töösuhete ebakindluseni. Ent kriisis võib peituda ka võimalus: võimalus ehitada ühiskond üles paremana. Taastumine peaks seega lähtuma just naiste perspektiivist.»

Rahvusvahelise naistepäeva eel tellis Euroopa Parlament üksnes naiste hulgas läbi viidud eriuuringu, et saada parem ülevaade koroonapandeemia mõjust naistele. Eurobaromeetri kiiruuringu viis läbi IPSOS ajavahemikul 25. jaanuarist 3. veebruarini. Uuring toimus kõigis 27-s EL-i liikmesriigis ning kokku küsitleti 26 741 naist. EL-i koondtulemuste saamiseks kaaluti liikmesriikide tulemusi vastavalt iga riigi rahvaarvule.

Märksõnad
Tagasi üles