Perearstid ei pea õigeks arstita jäänud nimistu teenindamist haiglas

Registreeritud elukoht on oluline, kui on soov vahetada perearsti. Perearst võib keelduda võtmast inimest oma nimistusse juhul, kui rahvastikuregistri järgi ei ole inimese elukoht selle perearsti teeninduspiirkonnas. Perearstikeskus Järvamaal Aravetel. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Perearstid möönavad, et mure esmatasandi jätkusuutlikkuse pärast on põhjendatud, kuid leiavad, et perearstita jäänud nimistute teenindamine haiglates ei ole õige.

Eesti perearstide selts (EPS) ja Eesti noored perearstid (NOPE) soovivad algatada diskussiooni riigikogu sotsiaalkomisjoniga seoses eelnõuga, mis käsitleb üldarstiabi osutamist haiglate poolt, vahendab Med24. Perearstid möönavad, et mure Eesti esmatasandi jätkusuutlikkuse pärast on pikaajaline ja põhjendatud, kuid antud muudatuse tagajärgi ei ole piisavalt uuritud, teostamata on mõjuanalüüs, puuduvad argumendid, kuidas antud muudatus lahendaks perearstiabi kättesaadavuse probleemi ning suudaks patsientidele tagada kvaliteetse teenuse. Samuti läheb muudatus vastuollu Eesti tervishoiukorralduse alustalade ning seniste rahvusvaheliste soovituste ning kokkulepetega.

Muudatuse sisuks on, et kui avalikud konkursid perearsti leidmiseks nimistule on ebaõnnestunud või nimistu jääb ootamatult perearstita ja üldarstiabi kättesaadavust ei ole võimalik muul viisil tagada, teeb Eesti haigekassa üldarstiabi kvaliteedile vastava tervishoiuteenuse tagamiseks otsuse, et kehtestatud loetellu kuuluv haigla hakkab tegevuskoha maakonnas teenindama perearstita jäänud isikuid.

EPS ja NOPE on seisukohal, et selline muudatus langetab esmatasandi arstiabi kvaliteeti ning haiglavõrgu arengukava haiglaid puudutav osa tuleb eelnõust eemaldada. Perearstid selgitavad, et Eesti tervishoiusüsteemi alustalaks on kvaliteetse arstiabi pakkumine kahetasandilise ja üksteisest sõltumatu arstiabi kaudu: perearstiabi ning eriarstiabi. Antud muudatus kaotab sellise tasandilisuse osa patsientidele, liites perearstiabi ja eriarstiabi üheks.