Haruldasse vereloomekasvajasse haigestub Eestis igal aastal üle saja inimese
8. märts 2022, 10:24
Haruldasse vereloomekasvajasse hulgimüeloomi haigestub Eestis igal aastal 90-130 inimest. Kuigi haigus on ravimatu, õnnestub tänapäeva meditsiinil patsiente mitmel moel toetada, pikendades eluiga ja parandades elukvaliteeti.
«Esimeseks sümptomiks on tavaliselt seljavalu ja kuna seljavalud on väga levinud, ei pöördu inimesed alati kohe arsti juurde ning täpse diagnoosini jõudmine võtab aega,» rääkis kümme aastat hulgimüeloomi patsientidega tegelenud Põhja-Eesti regionaalhaigla hematoloog-ülemarst-keskuse juhataja dr Mariken Ross. «Kõige sagedamini kahjustab haigus luid ja neerufunktsiooni, samuti vereloomet, põhjustades aneemiat. Iga seljavalu põhjalikke uuringuid ei vaja, kuid ohu märgiks on see, kui valu süveneb, laieneb keha teistesse piirkondadesse ning ei allu valuvaigistitele.»
«Diagnoosimise muudab keerukamaks see, et erinevalt teistest verevähkidest ei pruugi hulgimüeloom esmastes vereproovides nähtav olla. Muutused verepildis tekivad alles siis, kui haigus on juba arenenud,» lisas dr Ross. «Juhtub ka, et patsiendid jõuavad meieni hoopis luumurdudega, kui kahjustused on juba suured. Juhuleiuna avastatakse hulgimüeloomi harva, tavaliselt on haigus diagnoosimisel juba välja arenenud.»
Kuigi tervenemist hulgimüeloomist loota ei ole, suudab meditsiin patsientide vaevusi siiski leevendada ning pikendada kvaliteetselt elatud elu. Haiguse raviks kasutatakse nii erinevaid ravimikombinatsioone kui tüvirakkude siirdamist koos keemiaraviga.
«Raviga suudame haiguse progresseerumist üldiselt pidurdada. Kui palju täpselt, sõltub haiguse olukorrast diagnoosimisel, samuti patsiendi vanusest ja kaasnevatest seisunditest. 60 protsenti hulgimüeloomihaigestunuid on üle 70-aastased, kuid harvadel juhtudel haigestuvad ka nooremad,» rääkis TÜ kliinikumi hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna juhataja dr Ain Kaare.
Haiguse arenedes erinevad sümptomid süvenevad ning tekivad uued, seega on hulgimüeloomi näol tegemist progresseeruva haigusega. Lisaks vahetule ravile vajavad hilises staadiumis hulgimüeloomiga patsiendid sageli tugiteenuseid ja hooldusravi, sest neil on keeruline iseseisvalt toime tulla.
«Kõige olulisem on, et patsiendi järelejäänud eluaastad oleksid võimalikult kvaliteetsed. Selleks tuleb jälgida, et ravist saadav kasu oleks suurem kui ravi kõrvaltoimed,» lisas dr Kaare. «Kui suudaksime 70-aastasele haigestunule pakkuda veel kümme kvaliteetselt elatud eluaastat, oleks see Eesti keskmist eluiga arvestades väga hästi. Praegu me seda veel ei suuda, eriti, kui on kaasnevaid haigusi.»
Hulgimüeloomi ravi rahastab Eestis haigekassa ning toetab ka vähiravifond. Ravi võimalused sõltuvadki ennekõike saadaolevast rahastusest, sest ravimid on sageli väga kallid. Ühe patsiendi aastane ravikulu võib ulatuda mitmekümne tuhande euroni ning inimesed ise oma ravi eest tasuda ei suuda.
«Pakume nii head ravi, kui meie käsutuses on. Saame kasutada neid ravimeid, mida haigekassa rahastab. Kogu haigekassa poolt rahastatav vähiravi Eestis on suurusjärgus 140-150 miljonit eurot aastas, vähiravifond toetas eelmisel aastal ligi 3 miljoni euroga,» sõnas Kaare. «Fondidest on abi, aga sellest abist piisab väga vähestele, seetõttu peab Haigekassa rahastamine kindlasti tõusma. Viimastel aastatel ei ole olukord siiski enam kõige halvem, uute ravimite kasutusringimusi on leevendatud ja toetatud ravimite nimistusse on lisandunud mitmed uued ravimid. See annab meile raviks rohkem võimalusi.»
2019. aastal diagnoositi Eestis 119 hulgimüeloomi esmajuhtu, seitse aastat varem oli neid kõigest 58. Haigestumus hulgimüeloomi kasvab aasta-aastalt, kuid see on peamiselt seotud keskmise eluea pikenemisega, mis toob kaasa kasvajaliste haiguste suurema esinemise.
Märts on Eestis hulgimüeloomi teavituskuu.