Kliinikum võttis rinnavähi kahtluse täpsustamiseks kasutusse uue meetodi

Roosa lint sümboliseerib võitlust rinnavähi vastu. Foto: Shutterstock

Veebruaris viidi Tartu ülikooli kliinikumis esmakordselt läbi vaakumbiopsia magnetresonantstomograafias (MRT) — meetod annab varasemast parema võimaluse rinnavähi kahtluse korral diagnoosi täpsustamiseks, võimaldades analüüsimiseks võtta suuremaid koeproove kui jämenõelbiopsia.

Vaakumbiopsia suurendab histoloogilise uuringu täpsust ja võimaldab täpsemat diagnoosi, mis omakorda vähendab kirurgiliste biopsiate arvu. «Vaakumbiopsiatega alustati kliinikumis 2021. aasta lõpus ning esmalt viidi neid läbi mammogaafia ja ultraheliuuringu kontrolli all. Veebruarist lisandunud võimalus teha seda ka magnetresonantstomograafia abil, tähendab, et nüüdsest on kliinikumis ainsana Eestis kasutusel kõik kolm vaakumbiopsia läbiviimise võimalust,» tutvustas radioloogiakliiniku juhataja doktor Pilvi Ilves.

Hinnanguliselt on kliinikumis vajadus aastas 100 vaakumbiopsiale, mis tehakse mammograafias, 50 ultraheliuuringul ning kuni viiele MRT kontrolli all tehtavale vaakumbiopsiale. MRT kontrolli all rinna vaakumbiopsia teostamise võimalus seni Eestis puudus. Vaakumbiopsia peamine näidustus on rinnanäärme pahaloomulisuse kahtlusega lubjastused.

«Viime vaakumbiopsia läbi juhul, kui patsiendil on väiksed, pahaloomulisusele kahtlased lubjastused, mitte konkreetne kasvajaline sõlm. Vaakumbiopsias on lubjastusi parem kätte saada, reeglina õnnestub see mammograafia kontrolli all. Juhul, kui me ei näe muutust mammograafias ega ka ultraheliuuringul, viiakse vaakumbiopsia läbi MRT-uuringul. Peamiselt viiakse uuringut MRT-s läbi naistel, kellel on suurem geneetiline risk rinnavähi tekkeks,» selgitas radioloogiakliiniku vanemarst-õppejõud doktor Gitana Kiudma.

Vaakumbiopsia MRT-s sarnaneb tavapärasele magnetresonantstomograafia uuringule. Patsiendile süstitakse kontrastainet ning asetatakse tomograafi. Kõigepealt tehakse rinnast mitmed pildiseeriad, misjärel paigaldatakse biopsia kohta giid, mille kaudu võetakse vaakumbiopsia seadmega neli kuni kuus koetükki. Biopsia järgselt tehakse kontrollpildiseeria ja paigaldatakse biopsiakohta metallmarker, et biopsia koht oleks hiljem leitav.

«Uuringu läbiviimisel on piiranguteks liiga väike rind, raskused patsiendi positsioneerimisel ning see, kui muutused on liiga naha lähedal. Kehtivad ka tavapärased magnetresonantsuuringu piirangud – MRT-sse mittesobivad südamestimulaatorid ja elektroonilised implanteeritavad seadmed, klaustrofoobia,» lisas meditsiinifüüsik Nigul Ilves.

Vaakumbiopsiale suunab patsiendi reeglina onkoloog, kuid patsient võib uuringule jõuda ka sõeluuringu järgselt või günekoloogi suunamisel. Doktor Gitana Kiudma selgitas, et patsiendi raviteekond võib alguse saada ka rinnakabinetist Kvartali keskuses, kus ämmaemanda konsultatsiooni ja mammograafia järgselt on vajadusel võimalik läbi viia jämenõelbiopsiat ultraheliuuringu kontrolli all ning kui arst otsustab, siis suunata patsient kliinikumi peamajja vaakumbiopsia uuringule.

MRT kontrolli all läbi viidava vaakumbiopsia meeskonda kuuluvad kaks arsti, kaks radioloogiatehnikut ning füüsikud. «Meeskonna koolitamiseks läbisime kõigepealt tootja koolitused nii uuele seadme kui ka selle MRT-s kasutamise osas. Seejärel viisime läbi veel kliinikumi sisekoolitused, et oma tööprotsesse ja tehnilisi oskusi lihvida,» kirjeldas meditsiinifüüsik Nigul Ilves.

Vaakumbiopsiad on nii kliinikumis kui ka teistes haiglates väga hästi vastu võetud ning patsiente suunatakse Tartusse uuringutele ka teistest piirkondadest. «Onkoloogid ootasid selle võimaluse lisandumist väga,» kinnitas doktor Kiudma.