T, 31.01.2023

Perearst: Ukraina sõjapõgenikel on palju hüpertooniat, depressiooni ja paanikahooge

PM Tervis
Perearst: Ukraina sõjapõgenikel on palju hüpertooniat, depressiooni ja paanikahooge
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
28.02.2022, Kiiev, Ukraina
Enamus Kiievi suurima lastehaigla lapsi on õhurünnakute eest viidud vooditega kitsasse pommivarjendisse.
28.02.2022, Kiiev, Ukraina Enamus Kiievi suurima lastehaigla lapsi on õhurünnakute eest viidud vooditega kitsasse pommivarjendisse. Foto: Dmitri Kotjuh/Scanpix

Perearst ja Užgorodi ülikooli peremeditsiini õppejõud Pavlo Kolesnyk rääkis Med24-le raskest olukorrast piirilinnas ja kogu Ukrainas.

Kõige läänepoolsemasse Ukraina linna, Taga-Karpaatias asuvasse Užgorodi saabub iga päev tuhandeid sõja eest pagevaid inimesi, keda kohalikud aitavad toidu, riiete ja ravimitega.

«Inimesed tulevad meile, sest meil on enam-vähem rahulik: ei pommitata ega tulistata. Me võtame vastu inimesi nii eramajades kui ka ühiselamutes. Minu majas elab näiteks 11 põgenikku – minu sugulased Kiievist, nende sõbrad ja tuttavad. Mõned inimesed, kellel on rohkem raha, peatuvad hostelites, ja osad sõitsid kohe edasi välismaale. Meilt läheb kaks teed Slovakkiasse ja kaks Ungarisse,» rääkis perearst. 

Töökoormus on tohutu. «Nii intensiivselt nagu eelmisel nädalal, pole me kunagi varem töötanud – väga raske oli. Kuigi ka koroona ajal on olnud pidevalt raske... Kõige sagedasemad probleemid, mis sissesõitnud inimesi vaevavad, on hüpertoonia, depressioon ja paanikahood. On inimesi, kes saavad endale osta ravimeid ja neid, kellel selleks raha pole. Registreerimiskeskuses jagatakse kohe ka vajalikke ravimeid, soojasid riideid ja muid vajalikke asju. Samuti suunatakse inimesed kohta, kus nad saavad elada.»

Perearst sõnab, et ka sealsed arstid pole siiani veel aru saanud, kuidas see kõik nende tervisele mõjub. «Selline tunne on, et tuleb teha endast maksimum, aidata kõiki. Samas ju keegi ei teadnud, et selline asi juhtub. Tahame aidata nii sõdureid kui ka põgenikke, olla korraga kõikjal abiks... Lõpuks hakkad tundma, et ei ei suuda enam midagi teha. Läbipõlemine on täitsa olemas, see on väga raske... Ei arvanud, et see võib nii kiiresti juhtuda. Lihtsalt proovid pidevalt midagi teha. Inimesed ju aina tulevad, nad on stressis, neid tuleb aidata ja lõpuks töötad nii päeval kui ka öösel,» kirjeldab perearst psühholoogilist olukorda.

Lisaks märgib perearst, et ravimite kättesaadavus ja sõjameestele meditsiinilise abi osutamine on häiritud või takistatud. «Okupeeritud piirkondades on väga raske olukord. Ei jätku žgutte verejooksude sulgemiseks ega haavaravi materjale. Meile on kirjutatud kardioloogiakliinikutest, et ei jätku meditsiinilise vahendeid. Selliseid teateid on Kiievist ja ka teistest linnadest.»

Märksõnad
Tagasi üles