L, 4.02.2023

Uuringust koorus uus riskitegur, mille korral võib tekkida raskekujuline Covid

PM Tervis
Uuringust koorus uus riskitegur, mille korral võib tekkida raskekujuline Covid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Koroonaviirus ja antikehad
Koroonaviirus ja antikehad Foto: Shutterstock

Pandeemia alguses loodeti, et olemasolev immuunsus nohu põhjustavate külmetushaiguste vastu võib Covidi eest kaitsta, kuid uued tõendid näitavad, et võib juhtuda ka vastupidi.

Rochesteri ülikooli meditsiinikeskuse uus uuring näitab, et eelnev nakatumine ja immuunsus mõne tavalist külmetushaigust põhjustava koroonaviiruse vastu võis kaasa tuua raskemakujulise Covidi.

Ajakirjas Journal of Infectious Diseases avaldatud uuringus uuriti pandeemia esimestel kuudel 155 Covid-patsiendilt võetud vereproovide põhjal nendes tekkinud immuunsust erinevate koroonaviiruste, sealhulgas SARS-CoV-2 suhtes. Nendest patsientidest 112 hospitaliseeriti ja nad esitasid haiglaravi jooksul taas proovid.

Haiglaravil olnud patsientidel kasvas kiiresti antikehade arv – need olid suunatud SARS-CoV-2 ja mitmete teiste koroonaviiruste vastu. Kuigi antikehade ehk immuunsüsteemi poolt toodetud kaitsvate valkude taseme tõus on tavaliselt hea, siis antud juhul see nii ei olnud.

Uuring näitas, et need antikehad olid suunatud ogavalgu osadele (mis paikneb koroonaviiruste pinnal ja aitab rakke nakatada), mis sarnanesid tavaliste külmetushaiguste koroonaviirustega, mida immuunsüsteem mäletas varasematest infektsioonidest. Kahjuks tähendas nende piirkondade sikule võtmine, et antikehad ei suutnud uut koroonaviirust neutraliseerida. Kui nende antikehade tase tõusis kiiremini kui SARS-CoV-2 neutraliseerivate antikehade tase, oli patsientidel haigus tõsisem ja neil oli suurem tõenäosus surra.

«Haigemate inimeste puhul, kes olid intensiivraviosakonnas või surid haiglas, reageeris immuunsüsteem jõuliselt ja vähem kaitsval viisil,» ütles uuringu juhtivautor dr Martin Zand ülikooli pressiteates. «Nende patsientide puhul läks immuunsüsteemil kaitsvate antikehade tootmiseks kauem aega... kahjuks mõne jaoks liiga kaua.»

Uuring lisab tõendeid selle kohta, et mängus on nähtus, mida nimetatakse immuunjäljendamiseks. Zand, kes on ka Rochesteri ülikooli kliiniliste uuringute instituudi kaasdirektor, võrdleb seda «immuunsuse hajutamisega»: immuunsus ühe ohu (hooajalised koroonaviirused) vastu kaaperdab immuunvastuse uue, kuid sarnase ohu (SARS-CoV-2) ees.

Prognooside kohaselt on Covid meiega tõenäoliselt pikka aega – uued, leebemad tüved tekivad ja levivad igal aastal või hooajaliselt. Kui need prognoosid peavad paika, viitab uuring sellele, et peame regulaarselt välja töötama uusi vaktsiine, mis on suunatud SARS-CoV-2 uutele tüvedele.

Märksõnad
Tagasi üles