Mujal maailmas on üsna tavaline, et iga murega arsti juurde ei pääsegi, kuid Eestis ei olda õe suurenenud rolliga veel harjunud.
«Meie keskuses hakkasid patsiendid õdesid oluliselt rohkem usaldama siis, kui perearst oli lapsehoolduspuhkusel ja asendajat ei olnud igal hetkel saada – ega siis keegi abita jäänud, pereõed tegid vajalikud protseduurid ja nõustamised ise ära. Minu hinnangul näitabki perearstikeskuse töö kvaliteeti see, kui kiiresti tõsiste probleemidega inimene abi saab,» lisas Alt.
Lisaks tähendab nii telefoni kui ka meili teel suhtlemine tegelikult palju enamat, kui ainult vastuvõtule broneerimist – see hõlmab ka nõustamist ja kogu tegevuse dokumenteerimist.
«Näitena võin tuua sellise olukorra, kus telefoni teel võttis ühendust inimene, kes plaanis teha suitsiidi. Rääkisin temaga ligi tund aega ja jõudsime kokkuleppele, et võime võtta ühendust tema pereliikmetega. Edasi suunasime patsiendi haiglaravile ning ta sai vajaliku abi. Kriisi lahendamisel oli võtmeks usalduslik suhe patsiendiga,» kommenteeris Alt.
Pereõdede pädevus on täna sellisel tasemel, et osatakse iseseisvalt tegeleda ka kiireloomuliste ja raskemate tervisemuredega, kuid seadusest tulenevalt õde ise diagnoosi panna ei tohi, vaid peab sellise patsiendi perearstile edasi suunama. Õdede vastutuse suurenemine aitaks tagada inimeste kiirema pääsu tervishoiusüsteemi.
Ligikaudu 80 protsenti haigustest on iseparanevad, nii et just pereõe soovitused aitavad inimestel enamikku viirushaiguseid kergemalt põdeda. Pereõed on igati pädevad meditsiinisüsteemis erinevaid rolle täitma – nad on läbinud õe õppe, mis kestab 3.5 aastat ja hõlmab nii teoreetilisi kui praktilisi aineid. Lisaks on neil võimalus spetsialiseeruda neljas valdkonnas: terviseõendus, kliiniline õendus, vaimse tervise õendus ja intensiivõendus.
Allikas: Haigekassa blogi