Kuidas on Eestis korraldatud arstiabi andmine sõjapõgenikele?
10. märts 2022, 10:20
Perearstide seltsi juht Le Vallikivi ütles, et enne perearsti poole pöördumist võiksid sõjapõgenikud käia süsteemses tervisekontrollis haiglavõrgu arengukava haiglates, kus neile süstitakse vajadusel ka tegemata vaktsiinid. Praegu on veel lahtine, kuidas osutada põgenikele kiiret psühholoogilist abi.
Dr Vallikivi ütles, et Ukraina sõjapõgenike tervisekontroll on Eestis korraldatud mitmes erinevas etapis. Inimeste esmase tervise hindamise teevad sõjapõgenike keskustes kiirabitöötajad, et selekteerida need, kes vajavad äkilist abi näiteks kõrge vererõhu, hingeliste traumade ja muu tõttu, kirjutab Med24.
Keskusest suunatakse inimesed haiglavõrgu arengukava haiglatesse (HVA) teisesesse süsteemsesse tervisekontrolli, kus pannakse kirja patsiendi varasem terviseajalugu ning vajadusel tehakse uuringud ja kaitsesüstimised.
Teisesesse tervisekontrolli võivad minna kõik Ukraina sõjapõgenikud, ükskõik kuidas nad on Eestisse jõudnud. Kontrollis antakse inimestele ka informatsiooni, millistesse perearstikeskustesse võivad nad edaspidi abi saamiseks pöörduda. Nende perearstikeskuste nimekiri on avaldatud haigekassa kodulehel.
Vallikivi sõnul on need niiöelda valvekeskused, kuid valdav osa perearstikeskusi on nõus osutama lisaks vältimatule abile kogu vajaminevat abi ka juba praegu, kui põgenike juriidiline staatus on veel täpsustamisel. «Et lapsed ei jääks ilma tervisekontrolli ja vaktsiinideta ning kroonilised haiged ei jääks jälgimata ja ravimata.»
Kokku on lepitud, et iga sõjapõgenik võiks jääda käima ühte perearstikeskusesse. Inimestele antakse isikukoodid, tänu millele saavad erinevad tervishoiuteenuste osutajad ja muud ametkonnad olla kindlad, et tegemist on sama inimesega.
Vallikivi tunnistas, et murekohaks on praegu põgenike vaimne tervis ja sellekohane abi. «Kuna see on meie meditsiinis olnud väga kriitiline koht ka enne pandeemiat ja sõda, peame kindlasti nõu pidama, kuidas jõuaks abi inimesteni, kes vajaksid kiiret ja kriitilist sekkumist. Ja et need, kes on heatahtlikud, aga kahjuks oskusteta abistajad, ei põhjustaks inimeste niigi olemasoleva trauma süvenemist.»
Le Vallikivi lisas, et julgeb oma aastatetaguse Ukraina külastuse ja edasiste põgusate suhtluste põhjalt öelda, et tegemist on ühega Euroopa riikidest. «Me võiksime niimoodi nendesse inimestesse ka suhtuda ja olla eelarvamustevabad. Inimesed ei ole siia tulnud oma vabast tahtest, õnne ja paremat elu otsima, vaid on tulnud ikkagi väga traagiliste ja raskete sündmuste keerisest, millesse meist keegi ei tahaks sattuda. Meie kõigi kohus oleks teha midagi, et nad ennast paremini tunneks.»