Haigused, mis tõstavad neeruprobleemide riski

Oluline on tarbida ka piisavalt vett, kuna dehüdratsiooni tagajärjel ei saa korralikult töötada neerud. Foto: Andrea Piacquadio from Pexels

Kroonilised neeruhaigused kulgevad varjatult ja väga paljud inimesed, kes põevad selliseid sagedasi elanikkonna hulgas esinevaid haigusi nagu südame-veresoonkonnahaigused, hüpertensioon või suhkurtõbi, ei ole teadlikud kaasnevast neerude kahjustusest, vahendab Põhja-Eesti regionaalhaigla.

Kroonilist neeruhaigust esineb ligikaudu 10-14 protsendil elanikkonnast. Noorte seas on levimus madalam, kuid üle 65-aastaste hulgas suurem, ligikaudu 20 protsenti. Seega, vanemaealiste seas on igal viiendal inimesel neerufunktsioon alanenud.

Kroonilise neeruhaigusega kaasnevatele probleemidele tähelepanu pööramiseks tähistatakse rahvusvahelist neerupäeva igal aastal märtsikuu teisel neljapäeval alates 2006. aastast. 

Neeruhaigete raviteekond on väga keeruline – teadmatuse piir tuleb ületada, tagamaks igale neeruhaigele õigeaegne ja parem ravi.

Parimate ravitulemuste saavutamiseks on vajalik õigeagne diagnoos, riskitegurite selgitamine, käsitlus ja ravi. Neerukahjustus on kergesti diagnoositav, kuid haiged ja arstid peaksid olema piisavalt informeeritud lihtsate uuringute osas nagu odavad uriini- ja vereanalüüsid. Varajane neeruhaiguse diagnoosimine tagab patsiendile neeruhaiguse progresseerumise ennetuse ja hoiab ära neeruasendusravi alustamise (dialüüsravi, neerusiirdamine).

Haigused, mille puhul tekib või on suurem kroonilise neeruhaiguse tekke- ja progresseerumise risk, on järgmised:

• 1. ja 2. tüüpi diabeet
• Hüpertensioon
• Krooniline glomerulonefriit (immuunmehhanismiga kulgev neerupõletik)
• Krooniline südame- ja veresoonkonnahaigus
• Krooniline neeruvaagna- ja neerusäsi põletik (põhjustatud infektsioonidest või toksilistest ainetest)
• Neerude harvikhaigused (näiteks polütsüstiline neeruhaigus jpt)
• Adipoossus
• Kaasasündinud neerude vääraengud

Eesti nefroloogid ja neeruõed kutsuvad üles tervete neerude nimel:

• järgima tervislikku eluviisi, selahulgas hoida kehakaal normis,
• lõpetama suitsetamine
• liikuma piisavalt
• mõõtma vererõhku
• teostama perearstil lihtsat uriinianalüüsi ja määrama neerufunktsiooni, kellel on suurem kroonilise neeruhaiguse tekkerisk (diabeedi ja kõrgvererõhktõvega inimesed, ülekaalulised, üle 50-aastased, suitsetajad või kellel on perekonnas esinenud kroonilist neeruhaigust)
• krooniline neeruhaiguse korral käia regulaarselt kontrollis.

Koostöö perearstidega on oluline
Isegi siis, kui neerufunktsioon alaneb, on võimalik rakendada neerude tööd asendavat ravi. Eesti nefroloogid soovitavad alati küsida nõu oma perearstilt, kuidas hoida ära ja ravida neeruhaigusi, kontrollida oma vererõhku ning vajadusel konsulteerida nefroloogiga. Patsientidele ja arstidele on olemas eestikeelsed hiljuti valminud uued ravijuhendid («Kroonilise neeruhaiguse ennetus ja käsitlus» www.ravijuhend.ee ), kus on ära toodud seisundid, millal on vaja teostada uriinianalüüs ja neerufunktsiooni kontrollimine inimestel, kellel on suurem kroonilise neeruhaiguse tekkerisk – need on peamiselt patsiendid diabeedi, adipoossuse ja kõrge vererõhuga. Aga ka harvem esinevate haiguste korral on igakülgne neerufunktsiooni jälgimine vajalik. Varajane haiguse diagnoosimine tagab patsiendile õigeaegse ravi ja parema elukvaliteedi.

Rahvusvahelisel neerupäeva kohta on info leitav Eesti neerukeskuste veebilehtedel: Põhja-Eesti regionaalhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Tartu ülikooli kliinikum ja Eesti nefroloogide selts.

Kuulata saab neeruteemalisi «Tervisepooltunni» podacste:

Tervisepooltund episood 54: 33-aastane Kristjan oma neerusiirdamise kogemusest

Tervisepooltund episood 32: Neerusiirdamine tagab patsiendile parima elukvaliteedi

Tervisepooltund episood 19: Kuidas hoida neerude tervist?