Haigekassa rahastas perearstiabi mullu 180 miljoni euro eest

Haigekassa Foto: Madis Veltman

Haigekassa prioriteetideks esmatasandi teenuste toetamisel olid 2021. aastal perearstide sujuva töö tagamine vaktsineerimisel, õendusteenuse lisarahastus hooldekodudes ning e-konsultatsioonide juurutamine perearstide ja eriarstide vahel. Kokku rahastas haigekassa mullu perearstiteenuseid 180 miljoni euro ulatuses.

Perearstid tegid 2021. aastal kokku 8 miljonit vastuvõttu, keskmiselt käis üks inimene aasta jooksul oma perearsti juures 7,4 korral. 2021. aasta lõpus korraldatud haigekassa ja Kantar Emori uuringust selgus, et 85 protsenti Eesti inimestest on perearsti kättesaadavusega rahul. Viimasel perearsti või pereõe vastuvõtul pakutud arstiabiga jäi rahule 85 protsenti kõikidest Eesti elanikest.

Püsiva õendusteenuse tagamiseks kõigis maakondades suunas haigekassa 2021. aastal õendusteenusele juurde 540 000 eurot, millest said hooldekodud maksta õele puhkuse asendustasu ning palgata õde ka poole koormusega. Haigekassa rahastas õendusabi kokku 2021. aastal 49 miljoni euro eest.

Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhi Külli Friedemanni sõnul võimaldavad muudatused senisest paremini leida õdesid hooldekodusse tööle. «Tervishoiutöötaja peab olema hooldekodude elanikele igapäevaselt kättesaadav. Tihti mitmekümne kilomeetri kaugusel töötav perearst ei ole selleks piisav lahendus,» selgitas Friedemann.

Selleks, et inimene saaks perearsti või -õe juurest oma murele võimalikult kiire ja tõhusa lahenduse, on oluline pidevalt arendada edasi perearstide koostööd eriarstidega. E-konsultatsioon on üks vahenditest, mis parandab perearstilt eriarstile liikuva info kvaliteeti ning säästab ka patsientide aega, sest enam ei pea alati ise eriarstile pöörduma. Eriarstiga konsulteerib perearst elektroonselt ning kogu ravi toimub perearsti koordineerimisel.

Perearstide ja eriarstide vaheliste e-konsultatsioone võimaldavate erialade valik suurenes eelmise aasta ettevalmistuste tulemusel 2022. aasta alguses 29 alalt 31 peale. See tähendab, et käesolevast aastast on perearstidel võimalus digitaalselt konsulteerida varasematele erialadele lisaks laste oftalmoloogia ning plastika-ja rekonstruktiivkirurgia arstidega.

Suur osa Eesti tervishoiusüsteemist oli läinud aastal koormatud koroonaravi ja inimeste viiruse vastu vaktsineerimisega. Vaktsineerimise hoogustamiseks ja võimalikult kõrge kaitse tagamiseks maksis haigekassa eelmisel aastal perearstidele ja õendusteenuse osutajatele tavapärastele tasudele lisaks ka lisaraha.

Külli Friedemanni sõnul oli perearstidele suunatud lisatasu vajalik, et võimalikult palju inimesi saaksid haiguse raske läbipõdemise eest kaitstud.

«Teadsime, et saame koroonale vastu seista ainult võimalikult suure vaktsineerimise hõlmatusega. Perearstidel on vaktsineerimisel olnud hindamatult suur roll ja oleme neile lisatöö eest ääretult tänulikud,» lisas Friedemann.

Möödunud aasta 1. juulist kuni aasta lõpuni maksis haigekassa perearsti-, eriarsti- ja õendusabi osutajatele üle Eesti kokku ligi 5,1 miljonit eurot. Sellest esmatasandile ehk perearsti- ja õendusabi osutajatele läks ligi 1,2 miljonit eurot. Neile lisandusid veel eriarstiabi osutavad asutused, kes muude teenuste seas osutavad ka õendusteenust. Nii perearsti- kui ka õendusabi osutajatele maksti lisatasu sel perioodil iga tehtud vaktsiinisüsti eest, sealjuures lisatasu summa sõltus läbiviidud süstide arvust. Perearstikeskustele maksti lisaks veel vaktsineerimise hõlmatuse suurendamise eest oma nimistus.

Lisaks eelnevale maksis haigekassa käesoleva aasta alguses perearstikeskustele tulemustasu veel 4,7 miljonit eurot panuse eest, mis nad andsid elanikkonna vaktsineerimisse möödunud aasta 30. septembrist aasta lõpuni.

Täiendavalt olid kaetud veel perearstikeskuste vaktsineerimisega kaasnevad lisakulud.