ME SAAME HAKKAMA ⟩ Aga ma nüüd vihastan....

Negatiivne emotsioon viha sunnib küll tegutsema, kuid ei ole hea õigete otsuste tegemiseks. Foto: Shutterstock

Jah, me peame rääkima vihast. Ebamugav teema, aga seda enam rääkida tuleb. Mõtleme vihakõnest ja kardame rahvustevahelist viha ning see kõik võib panna mõtlema, et viha on midagi halba. Meid kõiki on vanemad lapsepõlves õpetanud, kuidas on vihasena mõistlik käituda ja mida tegema ei peaks – aga need tarkused kipuvad vajalikul hetkel ununema.

​

Raske on leida inimest, kes vihasena poleks teinud või öelnud asju, mida pärast kibedasti kahetseb ja mida tagasi võtta ei saa. Raske on leida meie seast neidki, kes pole kaasteelise viha tõttu haiget saanud. Viha seostub millegi halva, destruktiivse, impulsiivsega – seostub valu ja enesekontrolli kaotusega.

Õigupoolest on viha emotsioon nagu iga teinegi. Vajalik, sest muidu poleks ta ju evolutsioonis vastu pidanud. Negatiivsete emotsioonide seast paistab ta silma sellega, et kui hirm ja vastikus panevad meid neid emotsioone tekitanud olukordadest või inimestest eemalduma, siis viha teeb meid aktiivseks ja suunab probleemiga tegelema. Seega, kui osata oma vihatunnetest aru saada ja viha suunata, siis annab ta meile ühtaegu infot selle kohta, mis meile tähtis on, ja samas ka jõudu, et raskustega hakkama saada.