/nginx/o/2021/06/22/13867426t1h5a80.jpg)
Hinnanguliselt elas 2020. aastal maailmas 55 miljonit dementset inimest ja igal aastaga lisandub neile veel 10 miljonit inimest. Aastakümneid on vaimse tervise häireid peetud dementsuse kujunemise riskiteguriteks, kuid seda hüpoteesi kinnitavad andmed on olnud vastuolulised, vahendab Eesti arstide liidu ajakiri.
USA ja Uus-Meremaa teadlaste ühistöös analüüsiti Uus-Meremaa riiklike terviseandmebaaside põhjal vaimse tervise häirete tõttu hospitaliseerimist vajanud isikute puhul seost dementsuse kujunemisega hilisemas elueas.
Uuring hõlmas 1 711 386 isikut, kes olid sündinud Uus-Meremaal aastatel 1928–1967 ja elasid Uus-Meremaal mis tahes ajavahemikul juulist 1988 kuni juunini 2018.
3,8 protsendil vaatlusalustest registreeriti vaimse tervise häire ning kahel protsendil dementsus. Kogu vaadeldud perioodi vältel kujunes 6,1 protsendil vaimse tervise häirega isikutest dementsus, samas isikute rühmas, kel ei olnud registreeritud vaimse tervise häireid, kujunes dementsus 1,8 protsendil. Ilmnenud seos ei sõltunud soost, vanusest ega kroonilisest füüsilise tervise häirest või sotsiaal-majanduslikust seisundist.
Autorite hinnangul ei tähenda uuringus ilmnenud statistiline seos vaimse häirete põdemise ja hilisemas eas dementsuse kujunemise vahel tingimata põhjuslikku seost. Ilmselt on vaadeldud vaimse tervise häirete ja dementsuse kujunemise puhul sarnased riskitegurid, võimalik, et geneetilised, ja võimalik, et vaimse tervise häired vallandavad mingid dementsuse kujunemise mehhanismid. Sellealased uuringud jätkuvad.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)