Millised on hambaid kahjustavad harjumused ja toidud?

Foto: Shutterstock

Kas tead, millised toitumisharjumused võivad su hammastele karuteene teha? Unimed Kaarli hambakliiniku hambaarst dr Andrei Akkalainen õpetab, mida ja kuidas süüa, et see hammastele kurja ei teeks.

Sellest, et kohvi ja tee liigtarvitamine muudab hammaste värvi, on paljud kuulnud. «Siin on lihtne reegel – kui jook värvib ära valge tassi, siis värvib ta ka valget hambaemaili,» ütleb dr Akkalainen. Lisaks hammaste värvi tumendamisele võib liiga kuuma tee või kohvi joomine kahjustada ka hambaemaili. «Kohv on ka üsna happeline jook, mis tähendab, et ta on hammastele kahjulikum kui must või roheline tee.»

Hambaarst soovitab kujundada harjumuseks pärast kohvi või tee nautimist juua vett või loputada suud. «Vesi ei tohi olla külm,» lisab ta. Äkki oleks abi, kui hambad pärast kohvitamist üle pesta? «Kindlasti mitte, harjamine võib sellisel puhul püsivalt hambaid kahjustada. Veega loputamisest piisab.»

Kohv ja tee pole ainsad hammaste värvijad. Ehk vähem on teada fakt, et hambavärvi muudavad ka värvilised kastmed ning tugeva värviga maitseained, nagu karri ja kurkum. Taas aitab vee joomine ja suu loputamine.

Happelist jooki joo kõrrega

Hammastele ei meeldi happelised ja gaseeritud joogid, nagu mahlad, smuutid, gaseeritud veed, limonaadid, sidrunivesi, veinid. «Neid võiks juua kõrrega, siis ei jõua happed hambapinda vigastada,» ütleb hambaarst. «Kõik gaseeritud joogid on happelised. Süsihappegaasi lisamine tavalisele veele tõstab joogi happelisust. Kuna hambaemail on mineraalne kude, siis teoreetiliselt gaseeritud jook (isegi tervislik mineraalvesi) võib hambapinda kahjustada. Siiski on uuringud näidanud, et mõõdukas gaseeritud vee tarbimine ei vigasta märkimisväärselt hambaid.»

Asi muutub, kui gaseeritud veele on lisatud happelisi komponente, näiteks sidruni- ja puuviljahappeid. Dr Akkalaineni sõnul võib selliste jookide sage tarbimine tõsiselt hambaemaili vigastada, põhjustada hammaste kulumist ja tundlikkust ning soodustada kaariese teket. Kindlasti tasub janu kustutada tavalise gaseerimata joogiveega, mitte mullidega sidruniveega.

Näksimist hambad ei armasta

2–2,5 tunniga suudab meie organism neutraliseerida suus happelise keskkonna, mis tekib sinna pärast iga toidukorda. Kui aga pidevalt näksida, püsib happerünnak suus kauem ja see kahjustab hambaid. Seega tuleks dr Akkalaineni sõnul näksimisega piiri pidada ja toidukordade vahed võiksid olla vähemalt kolme tunni pikkused.

Hambavaenulik on ka kuuma ja külma toidu samaaegne söömine. Jäätis kohviga võib tunduda ahvatlev, aga hambad ei täna selle eest. Hambaemail võib taolisest asjast lausa mõraneda.

Veel toob hambaarst välja asjaolu, et hambad on mõeldud siiski sihtotstarbeliselt söömiseks, mitte aga abivahendiks koorimata pähklite purustamisel, pudelite avamisel või päevalilleseemnete puhastamisel.

Hammaste sõbrad ja vaenlased

Dr Akkalaineni sõnul võib hambasõbralikeks pidada suhkruvabu või vähese suhkrusisaldusega toite. «Hambasõbralik on süljeeritust stimuleeriv toit, mis happerünnakut neutraliseerib. Ka suust kiiresti läbiliikuv vedel või hambapinnale mittekleepuv toit võib olla hambasõbralik,» selgitab ta.

Näiteks on hambasõbralikud suhkruta piimatooted. Juust stimuleerib süljeeritust ja on võimeline neutraliseerima suu happelist keskkonda. Pähklite söömine enne ja pärast toidukorda vähendab tänu suurele kaltsiumi ja rasvade sisaldusele tuntavalt hambaid tabava happerünnaku tugevust. Hea uudis šokohoolikutele: tänu suurele rasvasisaldusele on šokolaad suhteliselt hambasõbralik maius. Eriti kui see sisaldab ka pähkleid.

Hammastele kahjulikke toiduaineid on palju. Laias laastus on nendeks kõik magusad ja happelised toidud ja joogid, samuti need toidud, mis hammaste külge kleepuvad. Nimekiri on pikk: kartulikrõpsud, küpsised, iiriskommid, pulgakommid, karamellkommid, äädika baasil kastmed, ketšup, palsamiäädikas, sojakaste, mahlad, vein, röstitud päevalilleseemned, maitsestatud kuivikud ja küüslauguleivad. Isegi sellised pealtnäha süütud ja lausa tervislikud toiduained, nagu rosinad ja kuivatatud puuviljad, on hammaste seisukohalt pigem kahjulikud – nimelt on need magusad, happelised ja kipuvad hammaste külge kinni jääma.

Kuigi selle jutu lugemise järel võib tekkida soov pärast iga söömist hambaid küürida, ei soovita dr Akkalainen seda teha. «Suud tohib pärast sööki ainult loputada, puhastada hambavahed niidiga ning närida suhkruvaba nätsu,» lisab ta.