Ma sain külma, ma ei ole haige!

Tegelikkuses on tavaline külmetushaigus ülemiste hingamisteede viiruslik nakkus. Foto: Shutterstock

Tuttav situatsioon ükskõik millisest tavalisest Eesti lasteaiast — lapsevanem toob hommikul oma nohuse või köhiva lapse lasteaeda, väites, et laps ei ole haige ega nakkusohtlik, vaid sai lihtsalt külma. Reaalsus on aga paraku teistsugune. Apotheka proviisor Silja Moik räägib lähemalt külmetusviirustest ja kuidas neid vältida ning ravida.

Kui ainuüksi külmetamine põhjustaks haigeks jäämist, siis oleksid kõik talisupluse harrastajad peale igat suplust koheselt haiged. Tegelikkuses on tavaline külmetushaigus ülemiste hingamisteede viiruslik nakkus. Selliseid viiruseid ringleb meie ümber üle 200 erineva, kuid kõige sagedamini puutume kokku rinoviiruste ja adenoviirustega.

Külmetusviirused kasutavad paljunemiseks inimese organismi ja levivad edasi piisknakkuse teel. See tähendab, et viirusosakesed kanduvad nakatunu köhimise, aevastamise rääkimise või hingamise tulemusena imepisikeste piiskadena õhku või pindadele, sealt edasi nina, suu või simade kaudu järgmise ohvri organismi.

Pärast viiruse organismi sattumist järgneb mõnepäevane peiteperiood. Sellel ajal mingeid sümptomeid ei esine ja inimene ise ei tea, et ta on nakatunud. Edasi hakkavad järkjärgult tekkima erinevad kaebuse nagu aevastamine, tilkuv nina ja vesised silmad, kurguvalu, köha, peavalu ja palavik, mis süvenevad kuni kolme päeva jooksul. Neljandal päeval pärast haigestumist hakkab enesetunne reeglina paranema ja seitsme kuni 10 päeva pärast on kõik jälle endine.

Kuiv õhk vähendab limaskestade vastupanu

Miks siis ikkagi seostavad inimesed neid erinevaid viirushaigusi külmetamisega?

Peamine eksitaja on ajaline kokkulangevus külma ilmaga. Talvisel ajal levivad külmetusviirused paremini ja kuigi haigestuda võib igal aastaajal, tekib haigestumisi rohkem just külmemal perioodil. Põhjuseid on mitmeid.

Talvel viibivad inimesed rohkem siseruumides, seega kasvab potentsiaalsete nakkusohtlike kontaktide arv. Kütteperioodil on tubades õhuniiskus madal, mis vähendab limaskestade loomulikku vastupanuvõimet. Õues sissehingatud külm õhk vähendab hingamisteede limaskestade verevarustust, mis kahjuks samuti ei mõju soosivalt viimase kaitsevõimele sissetungijate eest.