Euroopa vähipatsiendid nõuavad alandava ja ebavõrdse kohtlemise lõpetamist vähiravis
18. märts 2022, 08:45
18. ja 19. märtsil toimub Riias Euroopa vähipatsientide organisatsioonide kongress «Võrdsest kohtlemisest vähivastases võitluses». Ürituse eesmärk on kaotada ebavõrdsus vähidiagnostika, vähiravi, uuenduslike ravimite kättesaadavuse alal.
Ettevõtmist korraldab Läti vähipatsientide organisatsioonide liit Onkoalianse koostöös Euroopa Parlamendi vähktõvevastase võitluse erikomisjoniga. Kaaskorraldajateks on Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) mõjukad patsiendiliidud Rumeeniast, Kreekast, Eestist, Leedust, Tšehhist, Poolast ja teistest riikidest. Eestist võtavad kongressil sõna töö- ja terviseminister Tanel Kiik, vähiravifondi Kingitud Elu juhatuse liige Toivo Tänavsuu ning onkoloog dr Kristiina Ojamaa.
«Tutvustan kongressil vähiravifondi Kingitud Elu kogemust: kuidas me oleme kaheksa aastaga faktiliselt likvideerinud moodsa vähiravi kättesaadavuse probleemi Eestis. Eelmise aasta lõpus asutasime ka vähiravifondi Lätis, mida nüüd üritan käima tõmmata,» rääkis Tänavsuu.
«Meditsiini areng võimaldab vähktõbe üha sagedamini kutsuda pika elulemusega krooniliseks haiguseks, mis on hea ning lootustandev uudis,» sõnas Olga Valciņa, Onkoalianse juhatuse liige. «Ei ole õige, et Ida- ja Kesk-Euroopa riikide elanikud kardavad haigestuda ja surra «valesse vähktõppe», mille ravimiseks puuduvad õigeaegne diagnostika, asjatundlikud spetsialistid ja riigi poolt hüvitatavad uued ravimid, samas kui Lääne-Euroopas ravitakse sama vähivormi edukalt ning patsiendid elavad palju aastaid,» rääkis ta.
Euroopa Parlamendi saadik, EP vähktõvevastase võitluse erikomisjoni esimees Ivars Ijabs kinnitas, et kongress on patsiendiliitude jõudude ühendamisel oluline samm ELi institutsioonide ja liikmesriikide otsuste mõjutamiseks vähiravis esineva ebavõrdsuse vähendamisel. «On väga oluline, et vähiravis esinev ebavõrdsus oleks ELi tasandil täpselt määratletud ja arvesse võetud, kuid selle ennetamine on iga liikmesriigi enda vastutusala. Iga riigi kodutööks saab olema muuta vähiravi igale vähipatsiendile tõhusamaks, õiglasemaks ning kättesaadavamaks.»
Euroopa Parlament on seadnud 2030. aastaks eesmärgi, et üle 70 protsendi vähipatsientide elulemus oleks kümme aastat. Kahjuks on KIE regioonis nimetatud eesmärgini veel pikk tee minna.
Näiteks ainult 46% KIE riikidest on võtnud kasutusele emakakaela-, rinna- ja soolevähi sõeluuringuprogrammid, mis tagavad vähi varajase avastamise. Ka viieaastase elulemuse näitajad on KIE riikides tunduvalt madalamad kui ELis. Näiteks rinnavähi puhul on viieaastase elulemuse näitaja Rumeenias 75%, Poolas 76%, samas kui ELi viies arenenumas riigis on see 86%. Bulgaarias on nelja vähipatsiendi elulemus 10-st viis aastat. Tšehhi Vabariigis ootavad aga patsiendid uue vähiravimi kättesaadavust kolm korda kauem kui Austrias; kümnest uuest ELis registreeritud vähiravimist on Austrias kättesaadavad peaaegu kõik, Poolas aga ainult kolm.
Kongressi korraldajate sõnul võiks vähiravis esinevat ebavõrdsust vähendada Euroopa vähiravi ebavõrdsuse registri loomine vastavalt Euroopa vähktõvevastase võitluse kavale. Antud kava määratleks suundumused ja liikmesriikide vahelised erinevused. Oluline on ka riikliku vähiravi tippkeskuse loomine, akrediteerimine, ELi tasandil koordineeritud ja toetatud riiklike vähiravispetsialistide – kirurgide, keemia- ja kiiritusravi- ning radioloogiaspetsialistide jne koolitamine, praktika, samuti kogemused ja andmevahetuse võimalused.
Kongressi korraldajad leiavad, et kõigis ELi liikmesriikides tuleb valitsuse tasandil luua vähktõvevastase võitluse kava, mis vastaks EP soovitustele, mida rakendataks järjekindlalt asjakohase eelarve piires. «Igas riigis tuleb valitsuse tasandil luua järelevalvekomisjon, mis jälgib vähktõvevastase võitluse kava rakendamist ja hindab edusamme ebavõrdsuse vähendamisel,» märkis Valciņa.
Kongressi teema on loodud vastavalt EP resolutsiooni «Euroopa tugevdamisest vähivastases võitluses – teel tervikliku ja koordineeritud strateegia suunas» (võetakse peagi vastu) juhistele ning Euroopa vähktõvevastase võitluse kava õiguslikkuse, jätkusuutlikkuse, õigluse, solidaarsuse ja uuenduslikkuse põhimõtetele.
Kongressi lõpus allkirjastavad patsiendiliidud avaliku kirja, mis saadetakse EP ja Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni riikide valitsustele.
Kongressil osaleb üle 30 rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdi – patsiendiliitude juhid, õppejõud, arstid, poliitikud, riikide valitsuste ja Euroopa Parlamendi (EP) esindajad.
Lisateave kongressi kohta on leitav siit.