Kiievis haavatuid abistav naine: paljudel on ajukahjustus

Anastasia Erashova nutab, kui kallistab haiglakoridoris kolmest lapsest ainsat ellu jäänut. Foto: Evgeniy Maloletka/Scanpix

«Paari päeva eest otsisime last, kes oli kaotanud jäseme. Ta oli šokis. Andsime talle esmaabi ja siis ta kadus. Otsisime teda – see oli päris kohutav kogemus. Paljudel inimestel on ajukahjustus õhurünnakute tagajärjel, paljud on haavatud ja suremas,» kirjeldab Kiievis kannatanuid abistav Ukraina vabatahtliku meditsiinipataljoni liige Tata Marharian.

Ta nendib CNNi vahendusel, et nädala jooksul on olukord muutunud oluliselt halvemaks. Ta on näinud lapsi suremas. «Täiskasvanuid suremas näha pole vähem südantlõhestav,» ütleb ta.

Kuidas noor naine vastu peab? «On laastav, kui venelased tapavad tsiviilisikuid. Ja nad ei säästa kedagi – ajakirjanikke, meditsiinitöötajaid, lapsi, vanureid, mitte kedagi. On tunne, et pole kuskile peituda tõenäoliselt. Pole kuhugi joosta, eriti kui droonid on otse su pea kohal. Juurdled alati, kas see on meie armee droon või on see vaenulik droon, ja kui on, kuhu varjuda. Mõnikord ei ole sul aega, et sellele mõelda – lähtud sellest, mida pead tegema. Aeg, mil saan mõelda toimuva peale, on enne und. Üritan mitte.»

Ta tunnistab, et märkab end iga sõjapäevaga kaotamas lootust, aga üritab jääda tugevaks, nähes toetavaid sõnumeid ja teades, kuidas maailm panustab sõja lõppemisse.

«Ma ei tea, kas tohin seda öelda. Olen rõõmus, et me ei ole ainsad, kes kannatavad. Venelased kannatavad samuti nii füüsiliselt kui majanduslikult. See on õige asi, mida teha. Sõda on meie territooriumil, aga venelased tunnevad selle mõju samuti.»

Marharian ütleb, et ta peab aastaid teraapias käima, kui see kõik on kord läbi.