Ukraina haiglad on tohutu pinge all – kasvav ohvrite arv ja piiratud meditsiinitarvikud. Puudu on igat tüüpi ravimitest, kuid piiratud juurdepääs insuliinivarudele on viinud kontrollimatute diabeediga seotud seisundite sagenemiseni, kirjutab CNN Health.
Humanitaarabiorganisatsioon Piirideta Arstid (Doctors Without Borders) hädaabiprogrammi juht Kate White rääkis CNNile, et kogu riigis on märkimisväärne insuliinipuudus. Ukraina diabeediliidu juhi Valentina Otšeretenko sõnul on riigis piisavalt insuliini, et rahuldada vajadusi kolmeks kuuks. Väljakutse on viia see inimesteni, kes seda vajavad.
Rahvusvahelise Diabeedi Föderatsiooni andmetel on Ukrainas üle 2,3 miljoni diabeedihaige, mis moodustab 7,1 protsenti elanikkonnast. I tüübi diabeeti põdevate inimeste jaoks on insuliini saamine sõna otseses mõttes elu ja surma küsimus.
Abirühmad seisavad silmitsi logistiliste probleemidega, et transportida insuliini neile, kes seda kõige rohkem vajavad. Suurema osa Ukraina insuliinivarudest impordivad või toodavad siseriiklikult kaks ravimitootjat Indar ja Farmak. Mõlemad ravimitootjad asuvad Kiievis. Insuliini antakse diabeeti põdevatele inimestele Ukrainas tasuta.
Lvivi endokrinoloogiakeskuse meditsiinidirektor dr Orest Petrõtška kardab, et Vene väed takistavad oma sihipärase tegevusega insuliini tarnimist. Kate White nõustus Petrõtškaga, et intensiivne sõjategevus seab ohtu insuliinivarude jõudmise abivajajateni.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus ütles kolmapäeval, et konfliktijoonel või Venemaa kontrolli all olevates piirkondades on üle 300 Ukraina tervishoiuasutuse. Tedros lisas neljapäevases avalduses, et katsed saata konfliktipiirkondadesse tähtsaid tarneid on ebaõnnestunud.
«Teed on hävitatud, kehtestatud on liikumiskeeld ja apteeke on käidud rüüstamas,» rääkis üks ukrainlane, kes on nüüdseks okupeeritud Hersoni linna elanik. Kõik eelmainitu raskendab elupäästvate ravimite juurdepääsu.
Ukrainas katastroofiabi osutava organisatsiooni Project Hope globaalse tervishoiu asepresident Chris Skopec, kes viibis eelmisel nädalavahetusel Lvivis humanitaarabi koordineerimas, ütles CNNile, et kuna ukrainlased on ümberasustatud ja tervishoiuasutused on konfliktijoonel, teenindavad Lääne-Ukraina haiglad kaks korda rohkem inimesi kui tavaliselt. Mõnel haiglal võib oma reservides olla piisavalt meditsiinitarbeid, kuid nad saadavad osa oma varudest Ida-Ukrainasse, kus ressursse napib.
«Pole mitte ühtegi haiglat, mida sõda mõjutanud poleks, isegi siis, kui nad ei asu konfliktipiirkonnas. Kõik tunnevad survet,» lisas Skopec.
Dr Nuha El Sayed, Ameerika Diabeediassotsiatsiooni tervishoiu parandamise asepresident ja Harvardi meditsiinikooli endokrinoloog, ütles, et vaja on ka glükoosi testimise tarvikuid.
«Suhkruhaiged, kes kasutavad insuliini, vajavad veresuhkru taseme mõõtmiseks testribasid, et määrata, kui palju insuliini nad vajavad. Ilma õigete testimisvahenditeta on see nagu «pime insuliini kasutamine»,» ütles El Sayed.
Teine murekoht on insuliini õige doseerimine ja säilitamine. Kuna inimeste endi või haiglate varud on otsakorral, ei pruugi inimestel olla tagatud juurdepääs oma tavalisele insuliinitüübile, sest annustamine sõltub tüübist.
Ka Ukraina külm ilm on insuliinile ohtlik. El Sayed ütles, et insuliin võib madalatel temperatuuridel ilma nõuetekohase ladustamiseta muutuda ebaefektiivseks, eriti kuna rünnakud jätavad mõne koha ilma elektri või soojuseta.
Piirideta Arstide hädaabiprogrammi juht Kate White sõnas, et Ukraina haiglad ei näe enam ainult otseseid sõjaohvreid, vaid ka kaudseid ohvreid: krooniliste haigustega inimesi, kes on jäänud ilma oma tavapärasest ravist. «Inimesed on kaotanud juurdepääsu ravimitele, tavapärasele tervishoiuteenuse osutajale ja tavapärasele kohale, kuhu nad varem abi saamiseks pöördusid.»
